- Electro-acoustic
- Improvised music
- Art music
- Avant-garde
- Free jazz
- Live session
- Micronoise
- Post-classical
- Experimentalism
- Cinematic
Kas see just kultuurilise revolutsiooni mõõtu postmodernistlikul ajastul peaks pakkuma, aga huviköitev on see küll. Portugali leibeli Test Tube'i poolt üllitatud viielooline album Portugali triolt opereerib
elektr(oon)ilise ja akustilise muusika hallide piirjoonte sfääris, mille mehhaanilisust ja monokroomset fassaadi mahendatakse mängutehnilise varieeruvusega. Värve lisandub mõningase vabajätsu, klassikalise muusika ja mikromüra saastega. Eraldi tahaksin rõhutada vana kooli filmimuusika noir-segmenti – a la Albert Glasser või Bernard Herrmann'i muusika Alfred Hitchcock'i filmidele –, mis sageli tipnevad pikemate improte lõpuosas. Intensiivne, piisavalt hullunud ja sugereeriv. Sellise muusika puhul on raske mõista modaalsuse olemasolu või olematust. Justkui eksisteeriks intuitiivselt, aga mis see täpsemalt on jääb selgusetuks. Ja ongi parem, sest konkreetne üllitis on selle mõistmisetagi väga hea. No võib-olla tõesti on tegu kultuurilise revolutsiooniga – vähemalt kunatise muusikalise situatsiooni-ajusurma kontekstis kõlab portugaallaste muusika nagu Marsi intelligentsete amööbide muusika.
