- Black metal
- Death metal
- Crust punk
- Lo-fi
- Black noise
- Hardcore
Seda albumit ma ei soovitaks igaühele – tegelikult enamusele, kuna siin arm(ulikkus) ja inimlikkus ei ole kohased ega kohalviibivad. Teisalt nimetet määratlused ilmselt on idealistlikud; palju seda inimkonnas ajaloo vältel ikka olnud on. Mehhiko ekstreem-metallistide 8-looline on pühendatud asteekidele, täpsemalt nende impeeriumile. Asteegid orjastasid-ohverdasid ümbritsevaid (väike)rahvaid, juurides välja teadlikult nende identiteeti, ajalugu ning ajaarvamist. Teisalt jälle – mille poolest on paremad olnud niiöelda kristlikud suurrahvad, kes nii Euroopas kui teistel kontinentidel on seda laialdaselt praktiseerinud. Väheteadvustatud on fakt, et keskaegse Euroopa majanduse (veidi vähemal määral ka hilisemate ajastute) tugevaks tõukejõuks oli justnimelt orjandus. Ei oleks arvanud, et orjandus keskajal nii levinud oli. Vahet ei ole, on need eurooplased või asteegid – pada sõimab katelt. Ilma orjanduseta oleme elanud kaduvväikese osa inimkonna ajaloos. Ricardo "Cannibal Coms" Higareda" (trummid) ja Alfonso "El Vampiro de Seth" Vazquez (urisemine-korisemine-lõrisemine ja kidrad) on oma kuuendal EP`l (väljaandjaks Skull Dungeon) inspireeritud verejanust – ohverdusakti on kujutatud plaadiümbrisel, ning muusika toetab seda. Kohati on tulemus meeldivalt nihilistlik, et helipilt taandub kaugele taamale (kõlab kui ämbient) või hoolimatult väriseb-vappub –, eks õige bläkk selline olegi. Vahetu, toores, jõhker ja kompromissitu – on ikkagi suur vahe, milline mõte neid selleks kannustab. Olles ja samas olemist eirates. Antud juhul siis – pealkirjale toetudes – on selleks okultism ja tarkus.