- Drone
- Acousmatic music
- Minimalism
- Avant-garde
- Sound art
- Microtonal
- Abstract
- Experimentalism
- Micronoise
Pealkiri peaks osutama päikes(t)ele, mis on tuhm(id), monokroomne(sed), st mis ei heida valgust, varje, värviküllasust. Võib olla on koguni kurjakuulutavad. On inimesi, sh siinkirjutaja, kes naudivad päikesevalgust läbi pilvefiltri. Päikesevalgus väsitab, eriti siseruumides viibides. Prantslase ja portugaallase koostöö põhimõtteliselt märgib sama kujutluspilti, mille aluseks on üks jäme bassine droonakord, mis varieerub ning mille satelliitideks on vaevumärgatavad helid-mikroskoopilised mürad; mis aegamööda varieerub ning omandab abstraheeritud signaali meenutavast kõlast pühaliku nimbuse (kõlades kui lopsaka vibraatoga katedraaliorel), seejärel sammhaaval varjub-peitub ning kombineerides uusi ja vanu kombinatsioone LFO efektiga manipuleerides. Kuigi žanriliselt peetakse seesugust heli (muusikat?) perifeerias olevaks, st äärmuslikuks, siis terapeutilises-puhastavas mõttes on see teraapilisem kui kaasaegne pläust(pop)muusika – täis nüridust, kohmakust, tühjust, juhmust. Mõnes mõttes ja kunati ideaalset heli (muusikat?) kandva albumi – mis koosneb 43-minutilisest kompositsioonist (improvisatsioonist?) – on üllitanud Hollandi eksperimentaalleibel Moving Furniture.
