20kbps/Archive
- Lobit
- Techno
- DIY
- Lo-fi
- Electronic music
- Techno
- Hauntology
- Sound poetry
Mida muud see 8-looline taies ikka saab kehastada, kui kaemust aja sügavusest, olemasolust, siia- ja sinnaheidetusest -- teisisõnu, inimese väiksusest suurema tsükli (s)ees. Taies muideks on lobit-versioon Argentiina poeedi ja muusiku samanimelisest üllitisest, mis ilmus aasta varem Sonido Cuántico all. Keeleks siin tõepoolest on lobit, olemata tehniliseks piiranguks, vaid osutudes kompositsiooniliseks filtriks. 20kbps-i maailmas, mida võib käsitleda valikulise anti-hi-fi esteetikana, kus madal helisagedus ja tuhm tämber ise muutuvad instrumentideks: dünaamika lamendub, servad määrduvad, juhuslikud vilksamised ja kokkusurutud müra saavad helipildi olemuslikuks, määravaks osaks. Artefakt ei ole aps, vaid tekstuur. Nii nagu vanal raadiol või unustatud kõvakettal, jõuab heli kohale juba kulununa. Helid ja sõnum, mis originaalis kõlasid arusaadavalt, taanduvad pelgaks inimhäälitsuslikuks instrumendiks. Semantiline osa vajub, helipoeetilisus tõuseb esiplaanile, mille taamal rütmid veerevad unenäolise ja uttu mattununa. Siin on kõrvuti nii soe ja orgaaniline, ebt teisalt ka külmemad ja võõramad toonid, kus meloodiad hõljuvad kaugete mälestustena. Kindlasti selle taandamise käigus nii mõndagi laguneb ära, mida taastada ei olegi enam võimalik. Ühes loos klimberdatakse vanal klaveril, justkui klahvpill seisnuks keldris aastaid, olles häälest ära, põhjustatuna niiskusest, tolmust ning hallitusest. Plusspoolele jäävad kohati nakjavad meloodiad ja harmooniad, mis kohati segunevad või muutuvad kummastavaks jauramiks ("Sol", "Sonámbulos"). Tuleb täheldada ka tõika, et loomuldasa kalduvuseks siin on hoida distantsi; vahemaa saavutamine on oluline selleks, et taas sobival hetkel läheneda. Eristuste olemasolu loob eeldused sünteesiks, võimaldades dünaamilist õilmitsemist. Samas distants kaasaegse produktsiooniga kahtlemata jääb püsima. Emotsionaalse distantsi osas, tõsi, seda erisust on raskem märgata. 8.0 (7.0-8.5)