Pages

10/17/2020

The Mussy Cluves – Wet Pain (2019)



  • Alternative rock 
  • Indie rock 
  • Lo-fi 
  • Acid rock 
  • Psychedelic 
  • DIY 
  • Shoegaze 
  • Rockabilly 
  • Space rock

On ilma peal olemas selline plaadifirma, nimeks Death Roots Syndicate, mis koondab enda alla alternatiivrokki, psühhedeeliat, folki, Amerikaanat jpm, ainult et eesliidetega "gothic", "dark", "death", "doom". Stiliseeritud müstiline realism, mis on nii ja naa – nii on siis, kui see on orgaaniliselt loomupäraselt tehtud ja kogutud sarnastega kokku; naa on siis, kui see on punnitatud, et sobituks millegagi kokku või millegi alla. "Märg valu" kompab muidu täissulis roki arhetüüpsust elektrooniliste efektidega nagu moonutatud vokaal, pingestatud sündivool-voog ja edasi-tagasi ludistavad elektroonilised efektid nagu äraeksinud prussakas öisel a'al valamus paaniliselt pagemas. Loomulikult lähtub St Louis'st pärit muusikaline projekt isetegemise ja madala helikvaliteediga esteetika valust ja võlust, mis siinkirjutaja arvates ongi viimased kümnendid USA muusika tugevus olnud, kui mõelda seesugustele artistidele nagu Daniel Johnston, Ariel Pink, Vic Chesnutt, Sparklehorse ja Devendra Banhart. Eks vaba/veiderfolk ole samuti vähemalt ühe jalaga selles esteetikas kinni. Aga seesuguseid artiste on Ühendriikides kümneid tuhandeid. Võtke Bandcamp, võtke suvaliselt mingi suva linn ja te ilmselt ei jõua ühe päeva jooksul selle koha kataloogi läbi lehitseda. 16-loolisele albumile ütlen jah. Hape ja psühhedeelia on vägagi tasemel, mis ujub välja kitarri elektrifitseeritud hinge sügavustest (nt "Red Mist Apparition", "Shroom Orgy", "The Cellar"). Meenutab Hawkwind`i; või purjakil Hawkwind`i (mis teeb tegelikult sama välja).