- Post-minimalism
- Micronoise
- Avant-garde
- Field recording
- Experimentalism
- Sound poetry
- Acousmatic music
Kui kuulan käesolevat 26 minutilist ning 17 sekundi pikkust monoliitset taiest, siis kerkivad minus mõtted minimalismi ja müramuusika, minimalismi ja minimalismijärgse muusika erisuse kohta. Kas näiteks minimalismi ja postminimalismi vaheline erisus on väiksem võrreldes industriaalmuusika ja postindustriaalse vahel? See kompositsioon koosneb algusest lõpuni luupivatest ühtedest ja samadest integreeritud (?) elementidest, mis siis tasahilju selle pika aja jooksul muudavad suti konfiguratsiooni. Või siis on see kõigest meelepete? Äkki on täpipealt üks ja seesama heli, mis tegelikult moonutab kuulaja teadvust? Kes teab? Igal juhul on selles elliptilises korduses sees mingisugune pöörane - kui tal oleks vaid pale! - energia ning moondunud karakter, mis uut iseloomu tasapisi kasvatab. Samuti selles mustris - nii lühike ka kui see ei oleks - on energia erinevalt jaotunud, mistõttu võib kuulda kassikräunumist meenutavat helilist agressiivsust, mis kohe taandub, et lasta välja uued häälutused -- et see kõik murdosa sekundi vältel kordama panna! Juba see siin transkribeeritud kirjeldus on hullumeelne, andes tunnistust algallika hullusest. Kuivõrd tegu on hullusega -- milles korrapära kordub seni, kuni hakkab seda juba sürreaalsuses tühistama; hullus, mille geomeetria on joonistatud sirkli ja joonlauaga. Ehk siis manipuleeritakse helitugevuse mikrodünaamika, filtri resonantssageduste ning stereo kahe kanali viivitustega. Projekti taga on Tšehhi eksperimentaalmuusik Michael Borůvka, kes produtseerib muusikat väga paljude pseudonüümide all. 8.0 (8.0-8.5)