Cramps/Bandcamp
- Avant-garde
- Electro-acoustic
- Experimentalism
- Electronic music
- Microtonal
- Spoken word
- Micronoise
- Sound art
- Conceptual
Käesolev taies sisaldab kahte pikka kompositsiooni -- kummagi pikkus ületab 20 minutit. Mis antud kontekstis tähendab seda, et siin on palju kordusi, siin on palju progressioone, siin on tahtlikult sarnases voos ning helinivool tammumist, toomaks esile taiese seesmist mõtet erinevuse läbi. Aga elektroonilis-eksperimentaalse muusika suurkuju ei halasta ka kuulajatele -- justkui juhiks tahtmatult tähelepanu sellele, et äkki kuulaja korteri uksekell on eemaletõukavat linnulaulu meenutavalt helisemas. Helid on viledad ja teravad, vilisevad läbi kuulmekile ja ajukoore, tõsi, rohkem või vähem moonutatud jutuvada-laulujoru tõuseb esiplaanile loos "The Duke of York" (mis on vana lastelaulu "The Grand Old Duke of York" tõlgendus). Kõik see näikse tänapäeva inimese muusika mõistmise positsioonilt ebatavaline ning sellest johtuvalt ka väljakutsuv, milles seisnebki selle kuulamise ebamaine uudsus, jõud ning väärtus. Esitaja kannab siin mikrofone peas, liikudes ruumis aeglaselt ringi ning kuulates, kuidas kergelt tagasisidestusest laetud ruumiakustika neid helisid muudab. Väike elektrooniline seade tekitab toda lindude säutsumist meenutavat vilinat. Eelnevast tulenedes saab väita, et teose tegelik instrument ei ole mitte elektrooniline heliallikas, vaid ruum ise. Iga samm, peapööre ning kauguse ja asukoha muutus teisendab kuuldavat helipilti, mistõttu ei ole olemas kahte täiesti identset esitust. (Tundub, et ka Herakleitos on helilooja inspiratsiooniallikaks). Heli ei ole siin eesmärk omaette, vaid vahend ruumi omaduste esiletoomiseks. Siin ei jutustata lugu ega arendata meloodiat ning harmooniaid, vaid imetletakse heli füüsilisust, selle toorust, selle käegakatsutavust. 8.0 (8.0-8.5)