Pages

6/24/2026

Mihai Popoviciu -- Plastic Woman (2005)




Arhiva7

  • Synth-funk 
  • Electro pop 
  • Post-disco 
  • Hi-NRG 
  • Italo disco 
  • Deep techno 
  • Club dance 
  • Electronic music

Käesolev kuuelooline taies võtab šnitti kuldaja diskost, ent andes asjale sünteetilise vaaba; ikka ses võtmes nagu itaallased nii saapamaal kui mujal diasporaas olles tunnetasid tulevikku. Siin on nii elegantsi kui ka robustsust; kuivõrd tegu on nutika artistiga, siis viimase iseloomustuse puhul tasub asja tunnetada kindlasti muigega. Kuivõrd need peaaegu 30 minutit kaevad kaugelt tulevikust tagasi minevikku, siis tagantjärele tarkusega saab teha imesid ja tegusid. Eks MP seda teebki -- siin on nii Yello-sugust ülekaaluliste alpimajakeste meeste rohmakust ning kergeid maitsevääratusi-kahtlasevõitu nalju kui geidiskost võrsunud seda õiget Hi-NRG-tantsulkat. 80ndate kajadega trummimasinad, happelised sündisekventsid ning mesimagusate sõnadega naiste paitamine. Lipps Inc., Gino Soccio, Patrick Cowley'i, Giorgio Moroderi vaib kandumas läbi kümnendite, andmaks ja kandmaks midagi elujõulist minevikust kaasaega. "Monothonik 12" on erand emotiivse tagasihoidlikkuse ning isegi kasinalt abstraktse tehnorütmiga. Aga see kasinus tehnoülikonnas leiab üles ruumilise resonantsi ja tunnelid sekventside vahel, kinkides neile vähestele elementidele kaalukuse. Viimane näide osutab sellele, et MP kasutab (disko)pärandit pigem tööriistakastina kui püha reliikviana, painutades tuttavaid võtteid (kaasaegse) klubitunnetuse teenistusse. Seetõttu ei mõju taies ei muuseumieksponaadi ega ka lõpuni iroonilise stiiliharjutusena, vaid alternatiivse tuleviku peegeldajana kusagil paralleeluniversumis teistest isoleerituna. Tolmused peeglikuulid laes lükatakse uuesti pöörlema ning nende peegeldustes vilksatavad nii erksad toonid kui kolletunumad varjundid. Kibdla peale James Bondi filme oleks selle saatel väga tšill vaadata. 8.5 (7.5-9.5)