Phonocake/Archive
- Breaks
- Electronic music
- Kraut-techno
- Synth-wave
- Electro pop
- Tech-electro
Kuda's vältida tavapäraseid vigu oma jumalikus loomisaktis? Mind teeb seesugune küsimuseasetus nõutuks, kuivõrd jumalikuks haardeks peab tohutu pilk olema; inimlik paradoks seisneb selles, et ka kõige lihtsamaks eksistentsiks peab vaateväli suht kitsas olema -- vastasel juhul lihtsalt sureksime ära. Liiga lai inimlikus plaanis oleks haaramatu või jääks pealiskaudseks, mille praktiline mõõde taanduks. Tsivilisatsiooni olemasolu küll ühelt poolt avitab, ent teisalt on see kui masinavärk - moolok - , mis inimest kurnab, seesmiselt sööb, nõudes võlga tagasi (ning enamiku arvates rohkem kui sisendiks vaja). See jumalikkuse taotlemine on üks kahtlemata kahtlane asi, millega suhestumine on võimalik loomisakti kaudu. Ma saan aru, et sakslane Dominik Vogel (DV) pani albumile pealkirja ilmselt irvega; vaevalt ta arvab, et see 10-looline taies revolutsiooniline on. Nagu öeldakse, et teeks lihtsalt oma ära. Olen kuulnud paremaid asju, olen kuulnud halvemat. Kuigi kinnistunud esteetilise terviku üldmulje jääb tasapaksuks, on iseenesest optimaal-minimaalne sisend-tasand ju huvitav -- üleskeeratud tehno ja elektro tekitavad aeg-ajalt ajukeemias väikseid laineid. Kuna rõhuasetus on sõnadel "aeg-ajalt" ning "väikseid", siis jah, vaatamata korralikule produktsioonile jääb taies verevaeseks ja umbseks. Esteetiline tervik ei lase läbi! On ju eeldusi areneda motoorseks krauttehnoks/elektroks, eneseteadlikuks intellektuaaltehnoks/elektroks või pööraseks kolmandaks ja neljandaks, ent see eelpoolmainitud irve saab autori enda tema rahulolus kätte. No ei jää sellelt midagi meelde! Samas kuulamishetkel ei ole asi väga nadi. 6.5 (6.0-7.5)