Bad Panda
Drone IDM Electronic music Acid techno Minimal techno
Paganama valus on seda kaheloolist teost kuulata -- mitte seepärast, et tegu oleks halva muusikaga. Hoopis vastupidi -- muusika on igati hea ning pärineb ajast, mis on kaugele selja taha jäänud, tuletades meelde surelikkust, mistõttu seesamune blogi toimib personaalse hauatähisena kaugemale tulevikku peegeldudes, tuletades meelde, et kui ruttu möödub aeg -- kümnendi tagused muusikasündmused ja väljalasked paistavad kauge minevikuna, kuigi jah, mäletades neid albumeid ning kuulamissündmusi eilsena; tuleks leida inimesed, kes oleksid nõus käesolevat missiooni jätkama siis, kui siinkirjutaja hauas mädaneb ning ootab viimsepäevakohust (lugege filosoofi Roomet Jakapi raamatust "Irratsionaalne" seda päätükki, mis räägib sellest, kuidas varauusaja filosoofid püüdsid isiku surmajärgses pimeduses samasuse printsiipi rakendada). Oleks ju ägedalt sitasti, kui Jumal heidaks seal ette, et miks sa nii sitasti arvustusi kribasid -- oleksid võinud ju paremini! No näiteks seda neetud kaheloolist üllitist Islandi plaadifirma Bad Panda all võinuksid kirjeldada teisiti kui droonivat IDM muusikat -- kui Silver Apples'i ekvivalenti nelikümmend aastat hiljem veelgi primitiivsemas vormis. Kasutasin siin Philipp Bückle muusika kirjeldamiseks termineid "acid techno" ja "minimal techno", tõsi, muusikaajaloolises määratluses ei ole tegu mitte eelpoolmainitud žanrite järjepidevuse kandjaga, vaid nende seestunud vormiga -- õieti söestunud vormiga, mille saatel metsamehed saaksid õhtuti lõkke ümber mehist tantsu vihtuda. Rääkigu veel keegi, et aega ei ole olemas -- et on vaid üks kestev olevik!