Pages

12/30/2023

Visions of Yōkai – One Unknown In The Depths Of The Depths (2022)



Bandcamp

Depressive black metal Funeral doom Post-metal Avant-metal DIY Experimental metal Dungeon synth Psychedelic

Masside kontrollimiseks parim viis on hirm. Kuivõrd see on muusikaga võimalik, on omaette küsimus. Pigem muusika võib toetada visuaaliat hirmu esile manamisel, vastupidisel ei näi mõtet. Mis samas ei tähenda, et muusika esteetiliselt ei oleks mõjus -- hea muusika loomuldasa kõigutab rahne -- suuremaid ja väiksemaid hingerahne. Raskemetall on omaette teema muusikas ning mustmetall omakorda omaette teema raskemetallis. Kolm kümnendit tagasi lõid selle põhjapoolsed viljelejad iseennast või üksteist kasti ning põletasid kirikuid; pärast seda on vist räpparid üksteist kõrvaldanud -- tõsi, põhjuseks kummagi puhul ei ole olnud muusika. Mustmetalli puhul rääkida piiridest ülelibisemisest näikse kohatu, samas selle Ühendriikide grupi puhul tahaksin seda väita. Suureks lemmikuks on ta kujunenud, kuivõrd helipilt on tuttav ning ehmatav ühtaegu -- mõjus depressiivne mustmetall jagamas stilistiliselt piire naha alla pugeva funeral doom'iga, millesse istutatakse õõvpsühhedeeliat (massiivsed katedraalioreli kestevnoodid elik droonid ning kõiksugu igapäevaelust pärit kolistamised -- justkui mööblit tõstetakse ümber -- ilmselt teeb seda kõike kõige sügavamast põhjast pärit tundmatu. TUNDMATU. Kolistamine kestab, muundades energiat ning kolides metallistidele turvaliste keldrivõlvide alla. Artist ei jäta kasutamata võimalust rõhutada natuke lohakat DIY-esteetikat, mis lisab loomingusse nii mõnegi plusspunkti (paaris pingelises kohas tundub, justkui helide läbimiseks on kaabel jäänud natuke kitsaks -- lõbus ju!). Igati väärt kraam nagu juba mõistsite.