Pages

4/16/2023

Tongues Of Mount Meru – Kalpa (2023)

 
 
  • Minimalism
  • Avant-garde 
  • Microtonal 
  • Psychedelic 
  • Experimentalism
  • Post-classical
  • Drone 
  • Raga music 
  • Sound art
 
Käesolev kahelooline üllitis ei ole veel ametlikult üllitatud – see juhtub mai lõpus –, ent Hollandi eksperimentaatorid Moving Furniture'i plaadifirmast saatsid promopaki kohale. Tõepoolest – kaks pikka kompositsiooni, mille taga on kaks legendaarset helide tekitajat Norramaalt – Lasse Marhaug ja Jon Wesseltoft. See album keerleb kõige ja eimillegi ümber – keskmeks on droonpoom, mis kiirgab paremale ja vasakule, ülesse ja alla. Ühelt poolt on see klassika, ent jätkuvalt värskelt ja virgutavalt kõlav. Jätkates abielupaari La Monte Young'i ja Marian Zazeela 60ndatel alustatud pikkade heliintonatsioonide keskset traditsiooni, mis kahtlemata on ka mõjutatud Hindustani klassikalisest muusikast ja filosoofiast. Muusika, milles helide suhestumine aja ja ruumiga võib läänlaste kannatuse proovile panna (esimese osa-loo pikkus on 58- ja teise oma 44 minutit). Olles varem suht kriitiline nii mõnegi MFR diskograafias ilmunud droonalbumi suhtes, ei ole ma teps selle suhtes. Selles on jõudu ja sädemete pildumist, elektrit ning kiiresti teisenduvat seestumist-väljumist. Pärast äsjamainitud eelduste täitmist töötab helitervik printsiibil – vähem on rohkem – veatult. Poolorkestratsioonid ja udupasunad – mida teistes kontekstides oleks ehk liialdus nõnda nimetada – paisuvad ja liiguvad keskme suunas; muidu triviaalne helide vibreerimine omandab tavalisest olulisema rolli. Ja kolmandaks hakkavad albumi pikkus, muusika monotoonne iseloom ja kuulaja ootused paratamatult genereerima uusi eksisteerivaid ja fiktiivseid toone; lisaks tekitades peapööritust ja taju nihkumist. Koha parameetrid, mida külastatakse lõputult. Nii tekibki ülene seostatav kogemus elik kohavaim.
 
8.0 (8.0-8.5)