Pages

6/04/2022

Vauruvã – Manso Queimor Dacordado (2021)



  • Hardcore 
  • Death metal 
  • Technical death metal 
  • Progressive metal 

Paar aastat olen olnud teadlik faktist, et Spotify`s hinnatakse muusikat striimimiskordade järgi. Ei ole küll Spotify klient kordagi olnud, ent näikse ajastuvaimuga hästi suhestuvat. Ajad on kardinaalselt muutunud võrreldes paari dekaadi taguse ajaga, kui igal laupäeval sai silmadega õgitud ajalehe Postimees nädalalõpulisas olnud Briti ja Ühendriikide singli- ja plaadimüügiedetabelit ning kommentaari sinna juurde. Ennekõike Briti oma, kuna USA oma oli konservatiivne ja sageli nädalaid muutumatu; lisaks Briti omas figureerisid alalõpmata bändid (Britpop), kelle loomingut sai ostetud ja kaifitud. Viimased kümme aastat on Bandcamp olnud institutsioon, mis on loonud fooni muusikakuulamisel- ja tarbimisel; suhestudes paari kümnendi taguse ajaga ehk eteminigi kui Spotify, kuna albumite populaarsust saab järeldada inimeste hulgast, kes on plaadi soetanud. Eeldades, et inimene maksab praegu keskeltläbi sama summa, mis ta kunagi maksis keskmiselt ühe singli eest (ennekõike pay-what-you-want– formaadi puhul). Brasiilia kombol Vauruvã – kellest on vähe informatsiooni saadaval – ei oleks ilmselt edetabelitesse asja olnud, ent eelpool väljatoodud kriteeriumi alusel võib nentida, et Brasiilia duo on (väga) armastatud punt. Ja on ka põhjust – see on armutu nuudeldamine surmametalli formaadis, olles stiililisest eripärast tulenevalt paratamatult mõjutatud hardcore`st ja progresiivsete akordide rittaseadmisest. Karmima servaga punk on alati kütkestav olnud (nt Eesti kontekstis võrratu J.M.K.E., mis raputas rohkelt ja paljut koost; omades tõsiseltvõetavust, mille kõrval näituseks Psychoterror ja Vennaskond tunduvad poosetavate pupujukudena – eriti just tagasivaadatuna). Siin ei maadelda macho-probleemiga, siin ei tegelda poosivõtmisega – ei ole selleks kohustust ega vajadust. Ei murta pead uue sõnavara ja keele loomisega, kuna ainus, mis siin loeb, on endassehaarav energia ja kõrged detsibellid. Kõik taandub kõige lihtsamale küsimusele üleüldse – kas on või ei ole. Kuulajast sõidetakse teerulliga üle. Isegi kui brassidel oli kohati kõhklusi – mõned kohad on vaiksemad ja võib-olla püüti midagi muud kõrvale leiutada, ent paistab, et leiti tee ruttu üles. Teisalt need hälbinud kohad on hästi vormistatud ja võimaldavad kuulajal vaiksemaga harjuda, et kohe algavast mürglist taas nauding kätte saada. Plaadiümbris on ka võrratu.

8.5 (7.5-9.0)