- Experimental electronica
- Abstract
- Musique concrète
- Sound art
- Avant-electronica
Selle peaaegu 40-minutilise kompositsiooni/albumi kuulamiseks olin sunnitud aknad toas sulgema, et eristada kunstlikku "pärishelidest". Kui operatiivmasina huilgamine tuppa tungis, ei olnud ma üldse kindel, mis allikast see heli tuleb; seda enam, albumil on esindatud ka "pärishelid". Ja ma ei saanudki olla kindel – kiirabiauto sõitis nii albumil kui ka siinkirjutaja aknast mööda.
Rääkides albumi temaatikast – ümberpööratusest ja taas õigetpidi lineaarsele ajajoonele paigutamisest, siis parim näide tuleb hoopis filmikunstist. Twin Peaks'ist tuntud Musta Jahimaja residentide äraspidine aktsent ja osaline kõne düsfunktsionaalsus oli saavutatud eelpoolmainitet viisil. Nihestatud, veidralt lummav elik visuaalseks saanud transtsendentaalsus. Käesoleva kompositsiooni lineaarsus on kätketud pidevasse muutumisse faasinihete ja heliefektide najal. On valje et mitte öelda ähvardavaid arenguid ning teisalt vaevumärgatavat õnnist kulgemist. Kuivõrd on tegu improvisatoorse muusikaga on juba järgmine küsimus, millele vastamine ja tolle horisondilt hinnangu andmine eeldab võrdluste olemasolu näiteks jätsu kui improvisatoorse muusika võrdkujuga. Eeldan, et eeldades seda muusikat üksnes improvisatoorse muusika näitena, võiks kompositsiooni veelgi kõrgemalt hinnata (elik kõlab põnevamalt kui keskmine näide). Võttes arvessse autorite kogemust ja kuulsust helide genereerijatena ei ole põhjust kvaliteedis kahelda. Küsimus on pigem selles, et kas efektid ei hakka albumi voolavust ja hingamist lämmatama? Vastus on pigem ei, ehk albumile jah.
7.5 (7.0-8.5)