- Electronic music
- Trap
- Post-psychedelic electronica
- Synthwave
- Post-industrial
- Neoclassical
Seda 14-loolist Austraalia muusika kogumikku kuulates ei oska selle headuses või viletsuses veenduda. On enamjaolt leige, oma heade ja halva maitse nurkadega. Ütleme siis nii, et siin on lugusid, mis oma meelelaadilt sobinuks varasemate aegade et mitte öelda esivanemate kogumikele, ent jäävad eelkäijate tasemele alla. Näiteks Industrial Records'i kogumike jaoks jäänuksid siinsed industriaalmuusika näited lahjaks. Ei ole siin piisavalt veidrust ega hullust. Ega ka näkkuirvitavat provokatiivset lollust. Mis asi saab postmodernistlikul ajastul üleüldse olla veider? Veiderfolk? See niikuinii ei ole siin esindatud, et saaks selle veidrust hinnata. Võib-olla modulaarsüntekal soleerimine. Autotjuuniga pasandelemise kohta ütleks, et ega sitast saia tegemine ei ole kunagi õnnestunud. Selleks peaksid maskid, peesosed, pränssonid jms miljardeid miile kosmoses läbima, et tekkiks paralleelselt vastav arusaam ja infra (olles selle eelduseks). Miks peab kogu aeg ühe ja sama asja ehk essu sisse astuma, arumaeisaa. Ehk oleks autotjuun-lutiitidest abi. Trap-räpi koht ei peaks samuti olema seesugusel kogumikul. Ütleme nii, et tänapäeva kodaniku ontlikkust seesugune muusika kuidagi ei kõiguta. Aga võnked on vajalikud, tekitamaks tumedat hingeseisundit, et seda negatiivset energiat saaks konverteerida positiivseks. Selle kogumiku esikvend ehk (In) on märksa kobedam.