- Indie folk
- Indie rock
- Yacht pop
- Alt-folk
- Psychedelic
- Folk indie
Ataque Escampe on kuuik Galiitsiast – mitte Poolast, vaid Hispaaniast –; piirkonnast, mis keeleliselt ja kultuuriliselt olla väidetavalt rohkem suguluses portugali kui kastiilia omaga. Galiitslastel on oma kultuuriautonoomia, ning Ataque Escampe on panustanud sellesse enam kui dekaadi, lauldes oma keeles (ning vahetevahel pikkides ingliskeelseid fraase sekka). Kuna sõnalist poolt ei mõista, siis rõhuasetus kuulajana on nihkunud bändi muusikalisele küljele. Laias laastus on nad teinud indifolki, kus kitarride ja trummide kõrval on etendanud olulist rolli elektroonilised klahvkad ja sünteetiline produktsioon (oeh, mis väjend!). Eelmise aasta üks imetabasemaid üllitisi “A alma” koguni kündis osaliselt krautrokk-põldu; teisalt on neil laulukirjutamisalgtõed elik meloodiad-harmooniad oskuslikult tasakaalus eksperimenteeriva tahuga. Käesolev 10-looline on eelmise aasta põllult ühe jalaga välja astunud, luues ja andes folgile ibeerialikke nüansse ja varjundeid viisil, et kõlada jätkuvalt huvitavalt ja värskelt. Ainsaks tervikust väga eristuvaks looks on “O desamor en Acapulco”, mis hülgab folgi yacht pop`iliku sillerduse nimel, mille tüünust irriteerivad ja narratiivi loovad jutusämplid, justkui oleks tegu Acapulco reklaamiga, ent mis loo lõpuosas omandab veidi pahura ilme. Hea püänt igatahes! Teisalt tervikut loovad laulud ei ole ei inertsed ega verevaesed, vaid loovad avara folgiuniversumi. Siin on vaimukust ja janti piisavalt. Kui muusikalisi sugulushingi illustreerimiseks välja tuua, siis tooksin välja mängulise Wilco, kõmri rahvamuusikaga flirtiva Super Furry Animals`i ja kaugemast minevikust Brasiiiliast Tropicalia popeksperimentaatorid. Väga korralik kuulamine.