- Live
- Electronic music
- Art music
- Kosmische Musik
- Avant-garde
- Progressive
- Experimentalism
Kummalised on need albumite pealkirjad... . Kas mitte iga albumi kallal nokitsemine ei ole tavapärasest kõrgema psüühilise ja vaimse nivoo aktiveerimine? Tõusmine üles ja millegi vastu? Iga eelmise autoriplaadi ja ümbritseva saundi vastu? Tautoloogiline nending, on ju?
Brasiilia muusik Jonas Dalacorte on mänginud bassi ja kidrat mitmes (rokk)ansamblis, aga käesolev neljalooline üllitis – paar lugu on esitatud ja üles võetud laivis – on kosmilise krautroki territooriumile liikumine. Tegelikult peaks tõmbama joone Kosmische Musik'i ja krautroki vahele, kuna on suur muusikaline erinevus Tangerine Dream'i ja CAN'i suguste puntide vahel. 60ndate lõpul Saksamaal esile kerkinud puntide üldistamine ühe ja sama žanrilise vihmavarju alla on mugav, ent eimidagiütlev ja sageli väär. Kosmische Musik on Ashra, Tangerine Dream ja Popol Vuh, aga mitte CAN, Faust, varane Kraftwerk, Guru Guru ja Neu!. Muidugi albumite lõikes võib kattuvusi olla, aga üldjoontes väide pädeb. Kuulates Dalacorte'i Kosmische't tuleb nentida meeleolust tingitud erinevust rokkmuusikaga – esimene on inertne, sissepoole pööratud; teine on väljapoole tungiv pulbitseva energia foonil. Konkreetne inertsus ehk kasinate helidega manipuleerimine tohutusuures kõlaruumis on hästi välja mängitud. Kvaliteeti lisab tõik, et (mõõdukas) pompöössus on tasakaalustatud (mõõduka) eksperimentaalse obsessiivsusega, meenutades nii kõlaliselt kui metodoloogiliselt Konrad Schnitzler'it ja Asmus Tietchens'it. Asjalik klingel-klangel igati. See veenab, see kutsub uuesti osalema psüühilises ülestõusus, mille on üllitanud Mansarda Records.