- Noise
- Avant-garde
- Abstract
- Non-music
- Experimentalism
- Psycho-acoustic
- Electronic music
Naaseme taas plaadifirma Year Zero kogu manu. Seekord ei tule jutuks (eksperimentaalne) rokk, vaid esmapilgul kõike tühistav müramuusika. Müramuusika võib olla (ja sageli on) äärmuslik, samas pigem korrastatud, ent kõrvale ebasõbralikest helidest koosnev stiil. Stiil kui siil. Ära katsu, hoia distantsi! Selle taga võivad olla ebastabiilsed tüübid (tõepoolest – naisi on seal vähe, aga Jane Buerk on erand! ZOG`i liige), kes valavad oma isiklikku ja rahva ajaloolist ängi ja alandust välja (nt Japanoise). Hulluks muutub asi siis, kui ängist saab säng. Seda nimetatakse (vabatahtlikuks) paralüüsiks. Nii ängi kui ka müra taga hiilib tühjus – absoluutne tühjus. Tühjus on vaba kannatustest. Tõele au andes Jane Buerk`i teoses kohtab militarismi vähe – toda militaristlikku valget müra, mis muusikamängija kogu spektri maksimaalses ulatuses haarab kõige madalamatest kõrgeimate sagedusteni välja. Siin on pigem halli ja pruuni tooni, mis plärtsub ja vihiseb sünteka efektide najal. Kord kiiremini, kord aeglasemalt, kord inertselt, kord ergastatult – üks segane faasinihe kestab siin pidevalt. Müramuusikast enam tühistavam on dadaistlik lähenemine muusikale nagu seda on näiteks teinud plunderphonics`i (eesti keeles oleks ehk vasteks kaaperdamismuusika) artistid, kes on võtnud sämpleid ja sageli ehitanud üles kontekste moonutavaid teoseid. Või sageli naeruvääristanud peavoolu tõsise näoga tehtud asju (nagu need oleksid “päris”). Vaadates plaadi iseloomustust ja lugude pealkirju saab selgeks, et kaaperdamisega tegeletakse ka siin – Jane B. ja Serge G. on toodud ohvriks. Kes teab – võib-olla on see pigem tribuut arvestades Serge G. avatud meeli ja uuendusmeelsust.