- Micro-funk
- Electronic music
- Alternative dance
- Synth-pop
- Avant-funk
- Sampledelic
- Post-industrial
- Micro-electro
- Deconstructed pop
Pealkirjas-pealkirjaks on 5 M-i. Miks mitte 4 või 6 M-i? Mäletan, et kümne aasta eest vaidlesin Tõnis Kahuga feissari messengeris selle üle, et kas CAN põhines funkil või diskol. Tuleb tõdeda, et Kahul oli õigus, kuna Kölni kraut-legendite looming esiotsa ja bändi klassikalised albumid on tõepoolest funk-gruuvist edasi tõugatud. Teisalt 70ndate lõpupoole püüdis nelik eemalduda sellest, liikudes maailmamuusikasse ("Saw Delight") ja diskosse ("Inner Space"). Eks funk võib võtta erinevaid vorme – ei võta ainult tänapäeval, võttis ka kunagi (Funkadelic, Sly And The Family Stone, CAN, The Pop Group, Twang!, Miles Davis, The Diagram Brothers, Gang Of Four, The Del-Byzantees, Talking Heads, P.I.L, David Bowie). Gino Niemiz'i lähenemine ei ole geneeriline, tehes enda isiksuse ja loomingu taha nägemise keeruliseks. Siin on funk-muusika, mis on sissepoole pööratud ja aseksuaalne (minnes vastuollu žanri peavooluga). Selle fassaad on (avant-)funk, aga sisemuse määratlemine jääb poleemiliseks-ambivalentseks. Prantsuse artisti 5-looline üllitis sisaldab lugu nimega "Mauvais Matin Même Miel", mis kõlab justkui Genesis P-Orridge ja Cosey Fanny Tutti püüaksid üksteist elule manada peale kurnavat LSD-trippi. Näod loppis, huuled ja ihuliikmed tinarasked. Küllastumise ja läbipõlemise tagajärg, olles kord motiveeritud eeldusest, et on võimalik hüpata kuhugi müstilisse (teisele poole), mis hiljem osutub topeltpettumuseks ja -raskuseks. Niemiz peab seespidist rasket võitlust, saamaks fassaadile. Mind kui kuulajat see taak, alateadvuslik sonimine ja kunati läbipaistvad valguskiired kõnetavad ja lummavad. Album on osa Nowaki Music diskograafiast.