Pages

10/14/2020

Aboombong – asynartetic (2020)



  • Art music 
  • Experimentalism 
  • Avant-garde 
  • Improvised music 
  • Modern classical 
  • Minimalism 
  • Post-classical 

Aboombong on (pool)müstilise USA muusiku J.C Thorne'i sooloprojekt. On teada, et ta on olnud aktiivne aastakümneid; ta on pigem olnud varjuline võlur, kelle asi on jätta endast maha kunstilised helikontuurid. Kuigi ta on osaline ka seesugustes ansamblites nagu Psychic Enemies Network, ¡para!helion, The Jonny Cats, Anxiety of Silence ja veel mõnes teiseski, aga Aboombong on jätnud neist sügavaima mulje. Eks ole ka olnud huvitav jälgida projekti muutumist kümne aasta jooksul, mis algas motoorse krautroki, minimalistlike motiivide, flippertronics'it meenutava proge ja psühhedeelse šamanistliku avangardiga. Hiljem muutus muusika fokusseeritud ämbient-eksperimentideks ja moodsa klassika ilminguteks (reeglina oli see ebatavaline, st oli kas kuidagi nihestatud või sisaldas stilistiliselt veel midagi). Võib nentida, et J.C Thorne jätkab sealt, kus eelmine album "AGNOSIS" pooleli jäi. Klaverimuusika eksperimendid, mis sellel viieloolisel üllitisel on võtnud varasemaga võrreldes toorema kuju; jätkuvalt õhuline, aga nurgelisem, ümbritsetuna elektroakustilistest helieksperimentidest. Saab nautida nii tehnitsistlikku tahku – mida artist ei püüagi varjata – kui suhteliselt puhast harmoonilist väljundit, mis on esile manatud klahvpillide, metallofoni, eksootiliste trummide-kellade ja keelpillidega. Nagu ikka, on käesolev album osa mehe isikliku plaadifirma Pen & Mallet diskograafiast. Väga viis.