Blogiarhiiv

10/19/2025

John Duncan & TR Kirstein -- John Duncan & T.R. Kirstein (2021)



  • Drone 
  • Conceptual 
  • Experimentalism 
  • Abstract 
  • Reductionism 
  • Spoken word 
  • Microtonal 
  • Electronic 
  • Sound art 
  • Post-minimalism 
  • Avant-garde

Kahest pikast kompositsioonist koosnev üllitis Hollandi plaadifirma Moving Furniture`i all lähtub nii tekstilise kui ruumilise horisondi avardamisest. TR Kirstein`ile (TRK) turgatas (legendaarse happerokkari Roky Erickson`i surmapäeval) pähe, et võiks ehitada albumi lihtsale fraasi kordusele - your are safe -, toetades seda helitaustaga. John Duncan laiendab sõnalist osa, lisades küsimusi ning täiendusi; lisaks muudab ta fraseerides oma tämbrit (kohati mana suisa meeleheitega ergastades), mis käesoleva ülimalt minimalistliku muusika kontekstis omab vägaagi silmatorkavat efekti. Teisalt oleks sõnalisest poolest suht mõttetu rääkida, kui muusika sellele liha kontidele ei kasvataks. TRK muusika eesmärgiks ei ole just pakkuda tektoonilisi muutusi; visuaalselt ei kujutaks ette, et ta - ookeani konteksti abiks võttes - laskuks madalalt mandrilavalt selle lõppedes püstloodis ookeani sügavustesse. Või kui -- siis on ta juba algusest saati sügavustes, olles ümbritsetud tohutust tühjusest, survest ning külmast. Delikaatsed madalbassivõnked toonitavad seda raskust; siin on seda madala intensiivsusega kummituslikku nihkekiirust, mis kord tugevneb, siis jälle nõrgeneb; laiendab oma ala ning tõmbub kokku. Pealtnäha lihtsad füüsikalised seadused, mis siin aktualiseerudes mateeriat väntsutavad. Läbi filtrite kanaliseerituna muudab artist helide tonaalsust, mis tekitab antud kontekstis taas emotiivseid muutusi. See ei ole ei rõõmu- ega kurbusetunne, vaid vaikellu nihkumine, milles tühjus ning eraldatus subjekti üle võimust võtavad. Ei ole enam mõtet tagasi vaadata -- vaata ettepoole, loo uus universum. 8.0 (8.0-8.5)

10/18/2025

Bioc -- Rename & Reorder EP (2007)



Proc-Records

  • Experimentalism 
  • Industrial techno 
  • Post-industrial 
  • Post-minimalism 
  • Dubstep 
  • Avant-garde 
  • Ambient 
  • Electronic music 
  • Psycho-acoustic 
  • Improvised music 
  • Dark ambient 
  • Illbient

Gert 3000 ja Jonny Sleeper'i ehk Bioc'i 19-minutiline EP on faktiliselt oluline seetõttu, et see avas Toledo's Ohio's asuva Proc-Records-nimelise netiplaadifirma 461-ühikulise diskograafia (aktiivne aastatel 2007-2012). On huvitav tõik, et nimetatud USA osariik torkas vägagi silma veebiplaadifirmade rohkusega nullindatel-kümnendatel. See 7-looline kahtlemata on selleks sobiv avatakt, kuna katsetuslikkuselt on vägagi terav pliiats -- mürtsuvad pahaendelised bassid, pulseeriv dubstep'ilik tektoonilisus, mida siin-seal on kaunistatud nii atmosfääriliste (mis pigem on risustatud ja agressiivne) ülesõitude, masinliku kajalaotusega; mutrivõtme või sõrgkangi improviseeritud koputamisega, mis justkui kostuks summutatult tööstushoone sügavustest. Kesksetest lugudest väärib esile tõstmist "Owt (was Three)", mis on elliptiliseks helipoeesiaks käänatud vokaalide sisse- ja välja faasimine. Sugude vaheline pehmelt öeldes napisõnaline dialoog, milles meesvokaali on aeglustatud-zombistatud, luues hüpnootilis-pelutava järelmi. Nagu juba eelpool märkisin sügavust tehasehoone sisemusest immitsevat, siis tõepoolest see kihtide arvukus, tämbri mustav lopsakus ja laotuse tihedus pakuvad avastamisrõõmu veel pärast mitmeid kuulamiskordi. 9.0 (8.5-9.5)

Bacanal Intruder -- Herramientas Para Abrir Un Libro (2005)



Test Tube

  • Folktronica 
  • Folk indie 
  •  Singer-songwriter 
  • Art folk 
  • Post-folk 
  • Electronic 
  • New Weird Spain 
  • Indie folk 
  • Free folk

Hispaania keelest eesti keelde tõlgituna kõlab selle 6-loolise taiese pealkiri kui "Raamatu avamise tööriistad". Kui alustada lõpuloost - vähemalt mu muusikamängijas - "Paper Bach", siis meenub ennekõike Sean O'Hagan'i ühemeheprojekti Rhe High Llamas'e analoogakustiline indikosmofolk, milles tavapärasest rohkem on Moog-süntesaatorite lõbusaid heligruuve ning efektinõkse; ainus lugu, milles võetakse ka laul üles -- kas siin peetakse silmas papüürusojakest või paberist Johann Sebastian'it, jäägu kuulajate endi otsustada. Ülejäänud lood nurruvad hillitsetumalt, ent ka neis on meeldejäävad hetked igati olemas. Neid 16 minutit võiks isegi võrrelda aeglustatud versiooniga Islandi ansamblist Múm. Näiteks loos "Melancoholic" kiiksuvad meeleolukalt loogikat eiravad meloodikaakordid ning katki lõigatud ja seejärel jämedate lõikejoonte ning liimiplekkidega uuesti kokku kleebitud suupillinoodid -- siin ei ole objekte laotatud kuulajale jalge ette - ei ole mõtet eristada ühte teisest; kuulajale on langetatud sild üle vallikraavi, et saaks siseneda ja samastuda Luis Solís'e tsipa kummastava maailmaga. Aga kuivõrd tegu on avatud ruumi armastava - vähemalt loob seesuguse mulje - teosega, siis siia orgaanilisse tervikusse kuuluvad ka päikesepaiste ja vihmasabin, tuuleiilide tekitatud resonants ja tänavalt kostuvad helid või maapiirkonna idülliline sume. Sõltub sellest, kus sa hetkel seda kuulad ja naudid. Naastes viimast korda pealkirja manu, siis tuleb tõesti tõdeda, et ilmselt hispaanlase muusika loob head eeltingimused ja tausta millegi lugemiseks; olles ühtaegu pealtnäha lihtne ning varjatult ambitsioonikas. 8.5 (8.0-9.0)

10/17/2025

Arzathon -- Your Ears Are Too Small For Some Things (2025)



Rodent Tapes

  • Avant-garde 
  • Post-psychedelic 
  • EAI 
  • Musique concrète 
  • Ambient 
  • Sound collage
  • Micronoise 
  • Electronic 
  • Experimentalism 
  • Slushwave 
  • Acousmatic music

Eks selle 66-minutilise taiese pealkirigi vihjab ambitsioonile, mille rahuldamine nii ühelt kui teiselt poolt vaadatuna näikse osutuvat haaramatuks. Ühelt poolt luua taies, mille (lõpuni) mõistmine osutub võimatuks, teisalt artist vihjab pealkirja teises pooles mingitele asjadele -- võib-olla ise ka teadmata, mis need asjad tegelikult on. Küll on kindel, et Rodent Tapes-nimelise netiplaadifirma taga olev tegelane - kes näikse ainuisikuliselt kehastavat ka neid teisi pseudonüüme (Swamp Donkey, Gypsy) - ei ole jätkuvalt murdunud, luues intensiivselt ning suure kirega. Esteetiliselt on see kahtlemata nauditav taies, mis tõepoolest tekitab meeldivat segadust ainuüksi vormilisest küljest. Ühelt poolt justkui hiigellugu, ent monoliitsusest on asi kaugel. See, millega asi algas, ei lõpe kindlasti samas võtmes. Algusosa kehastub kõduneva põranda meeleheitlikuks hingamiseks (tundlikumale hingele oigamiseks). Kas see on muusika? On küll. Kuivõrd selles on ülesehituslikud tahud, selles on pinge, selles on rütm, selles on vastupandamatu miski, mida mujalt ei leia. Kui lähtuda "Kõigevägevama ruupori" Mark E. Smith'i öeldust, kes nimetas rokkmuusikat labaseks instrumentide valesti kohtlemiseks, siis igasugu teistsuguste artefaktide ja objektide ekspluateerimine ei saa olla kehvem. Hiljuti Martin Helme nimetas Valget Tüdrukut "ilgeks roppuseks" kultuuriministrile tehtud järelepärimises ERM-s toimunud peo kohta. Heidy Purga võinuks küsida vastu, et kas Helme unistused jätsumuusikaga kaunistatud kohvikust ei ole mitte satanistlikud; Jüri Lina, kellega näituseks lävib tihedalt Sven Kivisildnik, on nimetanud jätsu saatana muusikaks (konservatiivsest vinklist on MH neid libastumisi aasta jooksul kuidagi palju ette tulnud). Kui Trump ütleks - kusjuures tema loomust arvestades üldse ei välistaks -, et talle Valge Tüdruku asi meeldib, siis võib kindel olla, et Helme lutsiks juba järgmisel päeval Masingu varbaid ning nimetaks teda Eesti rahvuslikuks pärliks, kuna tüdruk laulab eesti keeles. ERM-i peo kohta - Helmele teadmiseks - inimesed, kes on kultuuriteadlikud ning enamus, kes sinna läksid, aimasid artisti kuvandit arvesse võttes õigesti, et seal läheb "ilgeks" mölluks. Lihtsalt küsimus taandub sellele, et miks (pool)põrandaalune kraam ei tohi olla esindatud suurlavadel? Kultuur on dünaamiline ja orgaaniline fenomen, mille siirete stimuleerimisse-läbipõimimisse tuleb jaatavalt suhtuda. Pöördudes Eesti foonilt tagasi käesoleva juurde, siis kujutaksin käesolevat artisti esinemas 60 000 inimese ees -- kui elumuutev kogemus see võiks paljudele olla! See ongi akusmaatiline muusika - disainitud heli kummastavad maastikud -, mida peakski mängima suurtest valjuhäälditest võimalikult võimsalt! Elu on unenägu ning unenäod on üleelusuuruses pildid. 8.5 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] Eddie Palmer - This Beautiful Earth Is Now 2025 Years Old How Amazing


  • Ambient pop
  • Drone pop
  • Electronic 
  • Post-psychedelic
  • Hauntology 
  • Art pop

Artist: Eddie Palmer 
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2025

[Teaser of the day] RunJoeRun - Feel Is Right


  • Post-disco
  • Electro-house
  • EDM
  • Electronic music
  • House pop

Artist: RunJoeRun
Release: Cosmic Merger
Label: Jamendo 
Year: 2014

[Teaser of the day] Soja Calcium - Music Man


  • Electro
  • Club dance
  • Post-disco 
  • Electronic music
  • Electro pop

Artist: Soja Calcium
Release: Omerama
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2025

10/16/2025

[Teaser of the day] Swamp Donkey - Becoming Mechanized Pleasures To Each Other


  • Post-pop
  • Experimental pop
  • Electronic
  • Sound collage
  • Post-psychedelic 
  • Avant-pop 
  • Post-bop 
  • Jazz
  • Art pop 

Artist: Swamp Donkey
Label: Rodent Tapes 
Year: 2025

[Teaser of the day] TFSL - Shadows


  • Experimental rock 
  • Space rock
  • Art rock
  • Krautrock 
  • Psychedelic 
  • Avant-rock 

Artist: TFSL 
Label: Mahorka
Year: 2014

[Teaser of the day] Crash City Saints - Every Face Is A Mirror


  • Indie rock
  • Fuzz rock
  • Shoegazing 
  • Noise pop
  • Alternative rock 

Year: 2010

[Teaser of the day] The Sea Life - Hounds of Thought


  • Art pop 
  • Indie pop
  • Neo-psychedelia 
  • Alternative pop

Artist: The Sea Life
Release: Transitions
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2013

10/15/2025

Tagumikulaulud -- I (2022)




Trash Can Dance/Bandcamp

  • Black noise 
  • Raw black metal 
  • Noisecore 
  • Avant-metal 
  • Experimental metal 
  • Musique brut 
  • Grindcore 
  • Improvised noise

16-looline taies, mille ühemehe instrumentaarium hõlmab basskitarri, trumme, kitarri ja vokaali. Eestlased on individualistid, kes ühelt poolt tänu sellele on eesti kultuuri ülal hoidnud ning teisalt maailmas silma paistnud. Teisalt asi, mis sügavalt häbi valmistab, on siinne jalgpall. Koondist on hale vaadata, kuivõrd koondislased ei ole pehmelt öeldes kõige teravamad pliiatsid. Ütlen keerutamata, et hoidsin eile mängu lõpus juba pöialt Moldovale, kuna parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Päris kahju oli sellest raisatud ajast, mida ma vaatamisele pühendasin. Nagu Tölpa ja Mõhka peksnuks kapsapead. Lahenduse leidmise alguskäik oleks suht lihtne -- peaks treenima esmajoones intelligentsi. Nädalas neli päeva mängima malet, lahendama kõrgema matemaatika ülesandeid, selgeks tegema filosoofide mõistestikud ja maailmavaatelised käsitlused (nt enne Itaalia mängu võinuks Macchiavelli filosoofiat uurida, mis muuseas kirjeldab hästi saapamaa mängu) ning selle tasakaalustamiseks käima jooksmas ja trenni tegemas (seejärel hakatakse iseenesest mitut käiku ette mõtlema); Fääri saarte poolprofid on kolm korda suurema punktisaagiga võitlemas alagrupist edasipääsu nimel. Vaevalt nad füüsiliselt võimekamad on, intellektuaalselt aga kindlasti. Mõeldakse peaga ju, kurat võtaks! Jalgpall muutus juba aastaid tagasi väga intellektuaalseks mänguks, mistõttu õuejalgpalli viljelemisega ei jõuta kuhugi. Koondisesse peaks valima ennekõike intellekti alusel. Individuaalses plaanis paneks tagumikulaulude eestvedaja mõtteliselt tipuründesse. Trash Can Dance'i all välja antud kassettüllitisel on kõik, mis ühel korralikul raskemuusika taiesel peab sees olema ja sisse tulema -- teravaks ihutud raev, mis tähendab nii analüütilist planeerimist ja valikute tegemist kui ka sünteetilist heliloomet viisil, et helid laiali ei laguneks ja armetuks nuudeldamiseks ei muutuks. Siin piideldakse pigem seestunud helikihtide, elajaliku vokaaljorina ning oma raskuse all kergelt lagunevate trummide nurgelisusest kerkiva lumma poole. See trummeldamine kahtlemata on muljetavaldav, meenutades pigem mõne eksperimentaalrokkansambli (a la Tortoise) rütmimustreid. 9.0 (8.0-9.5)

Alex Elgier and Cecilia Quinteros - Hiken! (2017)



pan y rosas discos/Free Music Archive/Bandcamp

  • Avant-garde 
  • Art music 
  • Experimentalism 
  • Improvised music 
  • Post-classical 
  • Chamber music

Alex Elgier (klaver) ja Cecilia Quinteros (tšello) pakuvad lummavat 27-minutilist teekonda akustilise improvisatsiooni vallas. See ei ole ontlik kammermuusika, mille saatel viisakas (ent keskmisest vähemkogenud) kuulaja muusika ambitsioonist end pinges hoiab; see on neurootiline heliuuring, kus instrumente kasutatakse mitte ainult iseäralike helikõrguse tekitajatena, vaid ka massiivsete, resonantsete objektidena. Selle kompositsiooni iva ja eripära peitub laiendatud tehnikate kasutamises. Quinteros meelitab tšello helikastist välja kriipivaid sosinaid, löökhelisid ja muud kaootilisust, samal ajal kui Elgier käsitleb klaverit dissonantse vibratsiooni allikana, rünnates nii klahve kui ka pilli kesta. Vähemalt nii tundub -- justkui oleks sellel väljal esindatud rohkem instrumente kui nimetatud kaks. Nende massiivsete instrumentide suur ulatus pakub tandemile piisavat mänguvälja heliliseks provotseerimiseks. Seda volatiilsust juhib ohjeldamatu (psühho)energia -- ka rahulikematest hetkedest jookseb läbi pinge ning rahutus, valmistudes ärapööramiseks. Artistide entusiasm on nii suur, et see valgub üle -- seda kuuleb kuuldavates mürades ja häälitsustes, mis avaakordina rõhutavad toorest algust ning kerkivad pinnale lõpu lähedal -- intuitiivne meeldetuletus kaose taga olevast inimlikust elemendist. Sellise pika ja köielkõndiva improvisatsiooni edu sõltub kontrollist ja tasakaalust. Et vältida vesist või seesmist energiat mitte fokusseerivat tulemust, peavad artistid oma jõudu tõhusalt suunama. Elgier ja Quinteros tõestavad end diskreetset sorti köielkõndimise meistritena. Nad suunavad oma energiat peaaegu arhitektoonilise fookusega, säilitades pinge kogu etenduseks. Klaveri aeg-ajalt helgekõlalise vaibi kontrapunktiks on sageli tektooniline vappumine, mille eesmärgiks ongi helipilti tervenisti raputada. See ei ole lihtsalt jõud ja selle näitamine; see on jõu meisterlik suunamine, mille tulemuseks on kompositsioon, mis on nii nõudlik kui ka rahuldust pakkuv. 8.0 (7.5-8.5)

10/14/2025

[Teaser of the day] Viktor Van River - Forget About


  • Electronic music 
  • Cinematic
  • Trip-hop
  • Easy listening 
  • Sampledelic 

Release: Damaged (EP)
Year: 2015

[Teaser of the day] Jukka-Pekka Kervinen - Protocol 7


  • Experimentalism 
  • EAI
  • Improvised music 
  • Avant-garde 

Release: Within Months
Label: Litmus
Year: 2025

[Teaser of the day] WDE x The Microgram - Brilliant Wish


  • Ambient
  • Electronic
  • Post-rock
  • Space rock

Artist: WDE x The Microgram
Year: 2023

aspect. -- examples (2015)



basic_sounds/Archive

  • Dub techno 
  • Ambient techno 
  • Electronic music 
  • Deep techno

Portland'ist pärit produtsendi Sage Taylor'i (ST) 4-looline taies mängib tehno- ja dub-muusika kõige sügavamatel instinktidel; okupeerides ja kujundades juba olemasolevat ruumi kaunisspiraalse võnkumisega ning teisalt tekitades lisaruumi nähtava ja nähtamatu koosmõju all. Nimetatud rütmide murdosakesed liituvad paljudeks fragmentideks -- neid ilmselt eelnevalt tükeldati, seejärel kleebiti uuesti kokku ning kompresseeriti sujuvalt võnkuma, et edastada mõjusat helidünaamilist tervikpilti. Tulemuseks on mõrad, murdejooned ning kortsutusjäljed helipinnalt peegeldumas, mis efektiivses organiseerituses ometi esteetilist ja ideoloogilist mõju avaldavad. Niinimetatud veaesteetikat hägustatakse lainetava ruumi ja sobitatud rütmide kontekstis. Dub-muusikale iseloomulik pelga murdosa vältel imnev elliptiline väljasopistumine annab muusikale jõu ja ilme. Tsüklilise rütmilise struktuuri kasutamine ei ole üksnes lineaarne -- see tungib ka sügavustesse. Väikesed kõrvalekalded kuhjuvad fraktaalsete häiretena, tekitades kontrollitud kaose mustreid. ST lähenemine peegeldab fraktaalide ennast kordavat tulemist ja kasvu -- kus kord tekib korralagedusest ja kaos varjab korduse loogikat. Tekstuurid pulseerivad selguse ja hägususe, geomeetria ja juhuslikkuse ebamäärasel maastikul. See pinge - täpsuse ja lahustumise vahel - annab muusikale hüpnootilise laengu. See teos on ühtaegu nii meditatsioon kui ka liikumine -- tunnistus sellest, kuidas heli saab paljastada emotsiooni varjatud matemaatikat, kus rütmist saab inimese pulsi fraktaalne võrrand. Iga tsükkel kordub, korduvalt kordub, ent mingil hetkel ootamatult avastad, et esmapilgul paigal seisnud helikaarik on märkamatult kuhugi mujale liikunud. 8.0 (7.5-8.5)

Tihomir Zdjelarevic -- Mikrowelt (2018)



Watch Pineapple Press/Bandcamp

  • Kosmische Musik
  • Progressive electronic
  • Ambient drone
  • Ambient jazz
  • Post-rock
  • Space music
  • Krautrock
 
Käesolev 6-looline taies kehastab...Berliini...ning väikest tükikest sellest (nagu pealkirigi sellele osutab). Berliini elektronmuusika koolkond, tuntud ka žanrinime Kosmische Musik järgi, viis süntesaatorid kosmosesse veel enne kui Brian Eno atmosfääridesse tõusis. See koosnebki hüpnootilistest ja pikaldastest süntesaatorikompositsioonidest, ent lugu "Slow Down" määratleva saksofoni abil defineeritav jätsusektsioon viib mõtted David Bowiele...tema Berliini perioodile. Ilmselt seetõttu, et tolles loos on vähem kosmost ning tahetakse läheneda konkreetsematele vormidele, ehk isegi popmuusikalistele äärealadele. Helimustrid triivivad ühest faasist sisse ja teisest faasist välja, luues peeneid, mittelineaarseid rütmilisi ja meloodilisi variatsioone. Rütmid mulksuvad aeglaselt kuju võtvate helinihete all. Teisisõnu -- keskmes on sünteesitud helikihtide koosmõju, luues orgaanilise, koguni hingava kvaliteedi. Pulss on midagi tulnuklikku, mis elab ookeani kõige kättesaadamatutes sügavustes, aga ollus, millesse kuulaja aeglaselt vajub, ei ole teps vesi. Ei, see on midagi paksemat, sisukamat, sobitudes lõpuks kuulaja enda tihedusega, jättes ta hõljuma sügavas tüünuses, kus alles jäävad ainult subjekti psüühika ja tundmused.
Selliste albumite kuulamisel tuleb alati meeles pidada, et see ei ole siiski raadiomuusika, vaid lihtsalt inimese teadvuse võimendus elektrooniliste seadmete vahendusel. Kosmoseajastu droonide surin vaheldumas monotoonse elektroonilise masinavärgi suminaga ja millegi sellisega, mis kõlab nagu vaalad lainete vahel laulmas. Võiks küll ette kujutada, et muusika on suhestatud ookeani tumedate sügavuste kujunditega, aga nagu iga hea ämbientmuusika, laseb kuulajal oma kujutlusvõimet avastada. 8.0 (7.5-8.5)

10/13/2025

[Teaser of the day] Fascinating Earthbound Objects - Changes


  • Electronic music
  • Yacht pop
  • Chilltronica
  • Synth-funk 
  • Breaks

Release: Changes
Year: 2023

[Teaser of the day] Wolf City - Metro West


  • Noise rock
  • Experimental rock 
  • Industrial rock
  • Illbient
  • Electronic 
  • Experimental hip-hop 
  • Musique concrète 

Artist: Wolf City
Year: 2025

[Teaser of the day] nd dentico - i've seen collies before but never seen them flower


  • EAI
  • Electronic 
  • Experimentalism
  • Radiophonic art
  • Sampledelic 
  • Improvised music
  • Conceptual 
  • Musique brut
  • Avant-garde 
  • Acousmatic music 

Artist: nd dentico
Year: 2025

Ranter's Bay & Pablo Orza -- Fragments (2014)




Alg-a/Bandcamp

  • Experimental electronica 
  • Abstract 
  • Psycho-acoustic 
  • Electronic music 
  • Micronoise 
  • Avant-electronica

Käesolev 3-looline taies äratab mus mõtteid nii 50ndate ja 60ndate õudus- ja fantaasiafilmide muusikalistest heliribadest kui ka varasest elektroonilisest muusikast - isegi kui see on esitletud madalamal skaalal ning hillitsetumal viisil. Selle justkui elektromehaanilise helisüsteemi toimimisviis ei näi olevat kuigi lollikindel; kas elektrienergia on kõikuv, võimaldamata magnetväljadel tekitada sujuvat mehaanilist pöörlemist või siis ei ole generaatori mähised korralikult isoleeritud, võimaldamata mehaanilist liikumist muuta püsivaks elektrienergiaks. Süsteemis küll tekib pidevalt ühendusi, ent kohe need muutuvad katkendlikuks, millede taamal peegeldub pigem subjekti närvilisus ja ebakindlus. Need 24 minutit on õõnsad, külmad ja klaustrofoobsed, andes monokroomse esteetikaga edasi psühholoogilist survet. Midagi siin toimub, ent kuidas seda täpselt sõnastada ja tõlgendada, jääb kahtlemata natuke ähmaseks ja suti probleemseks. Ehk kusagilt mujalt vaadatuna võib ka inimese eksistents tunduda sama veidra ja eesmärgipäratuna. Kujutada ette kahel jalal kõndivat olendit võib tunduda suisa jaburana ja alandavana -- kelles samuti toimuvad elektrilöögid ning elektriliste impulsside edasikandumised. Asi on kokkuvõttes väheseksikas -- mõtleme sügavaid mõtteid fraktaalis, mis saab teoks füüsiliste protsesside aktualiseerumisel keemilises supikausis. 7.5 (7.5-8.0)

[Teaser of the day] Rainier Lericolais - Adagietto Con Moto E Staccato


  • Electronic 
  • Micronoise
  • Radiophonic art
  • Spoken word 
  • Avant-garde 
  • Electro-acoustic
  • Experimentalism 
  • Avant-garde 
  • EAI

Label: Tripostal 
Year: 2007

[Teaser of the day] Swamp Donkey - From The Dungeons Of Spaceship Earth


  • Avant-pop 
  • Ambient pop
  • Electronic
  • Experimental pop
  • Post-psychedelic 
  • Art pop 

Artist: Swamp Donkey 
Release: Selftitled
Year: 2025

[Teaser of the day] The High-Beams - Track 6


  • Shitgaze 
  • DIY
  • Noise pop
  • Neo-psychedelia 
  • Space rock
  • Garage rock
  • Alternative rock 
  • Indie punk

Release: Daydream
Year: 1997

10/12/2025

[Teaser of the day] Jhones Junkie - Necropsia Sociales


  • Avant-garde 
  • Micronoise 
  • Lowercase 
  • Electronic
  • Experimentalism 
  • Microsound
  • Reductionism 
  • Abstract 

Year: 2013

[Teaser of the day] un automne à Lob-Nor - katg


  • Art rock
  • Electronic 
  • Avant-rock
  • Post-rock 
  • Experimental rock 

Release: s/t
Year: 2001

[Teaser of the day] Ogi Feel The Beat - Dream On


  • Acid jazz
  • Electronic music 
  • Breaks
  • Chilltronica 
  • Nu jazz

Label: Jamendo 
Year: 2025

Rutger Zuydervelt -- Hinkelstap (2022)



Bandcamp

  • Experimental techno 
  • IDM 
  • Industrial techno 
  • Electronic music

Hollandi eksperimentaalse (elektron)muusika käilakuju Rutger Zuydervelt (RZ) algatas selle 6-loolisega rütmidele orienteeritud EP-de sarja, mis praeguseks hetkeks hõlmab juba käputäis üllitisi. Ka varem on ta üllitanud rütme, ent need on pigem olnud katsetuslikult elektromehaanilised. Tõsi, ka varasemast mõned asjad meenutavad "Hinkelstap'i" industriaalse kajaga murtud rütme (nt "Scherven 2001-02"), ent Aphex Twin'i ja Autechre'i mängumaile sisenemine on ta tegemistes olnud pigem harv nähe. Pseudonüümi Machinefabriek all on ta katsetanud väga erinevate helidega ja stiilidega -- ämbiendist ja droonmuusikast klassikalise muusika ilminguteni ning filmimuusikani välja. Pühendanud muusikat nii õpingute saateks kui keskendunud konkreetsete instrumentide ja loomisfaaside rõhutamisele. Nii vaikus kui ka kurdistav müra ei ole tema loomingus tundmatud suurused; on kaldunud nii improvisatsiooni kui ka akusmaatilise muusika poole. Käesolev 15 ja poole minutiline taies ei tee midagi erilist -- see on RZ nägemus intelligentsest tantsumuusikast, mis ilmselt 90 protsendi ulatuses langeb ühte nimetatud žanri kujuteldava kõvatuumaga - mis on igati heakskiidetav -, ent veelgi enam priima on, et ülejäänud protsendimäära ulatuses näitab artist oma uudishimulikkusest tulenevalt erinäolist palet, mis kannab ka igati välja. Tektooniline abstraktsionism läheb üle eriliselt küütlevaks  tehnoks, kandes immanentselt siirdeid edasi. Mõjus muusika. 8.0 (7.5-8.5)

10/11/2025

[Teaser of the day] Himmelkommando - Angel 2


  • Avant-garde 
  • Noise music 
  • Experimentalism 
  • Death industrial 
  • Psycho-acoustic 

Release: Fifth Angel
Year: 2007

[Teaser of the day] Green Peace - 21


  • Punk funk 
  • Noise rock
  • Electronic 
  • Post-punk 
  • Art rock
  • Dance punk

Artist: Green Peace
Year: 2018

[Teaser of the day] The Silly Pillows - The Moment Really Cooks


  • Psych-pop
  • DIY
  • Sunshine pop
  • Doo wop
  • Indie pop
  • Lo-fi 
  • Art pop
  • Progressive pop

Release: A LA FOIS
Year: 1991

10/10/2025

Cognition Delay -- Dazzled By The Dark (2025)



Mahorka/Bandcamp

  • Electro 
  • Trance 
  • Progressive electronic 
  • Dark ambient 
  • Electronic music 
  • Tekno 
  • Kosmische Musik

Jeremy Rice'i ja Paul Alexander'i teine üllitis (esimene oli "Mostly Dreaming" 2023. aastal) Bulgaaria netiplaadifirma Mahorka all on üsna tavatu segu teknost, elektrost, träänsist ning tumeämbiendist. Kohati juurdlev ja mõteisse vajunud, siis jälle happeliste pulseerimistega aneemilistesse soontesse verd juurde pumpamas. Või mis verevaesusest saab progressiivelektroonilise tüünuse taaga all ikka rääkida! See on sedasorti muusika, mis ideaalis rullub lahti aeglasemalt või laotab kaleidoskoopiliselt oma mustrit märkamatult -- tehes seda hillitsetumalt kui mõned teised žanrid, ent säherduses helipaletis seevastu on märksa enam sügavust, tuues pinnale rohkem hapnikurikast jahedust ning tundmatute vormide kaugeid kajasid. Teisisõnu -- põnevus kasvab aegamööda ja astmeliselt, või siis hajub...tõepoolest, seesuguse muusika puhul tuleb tunnetada tumeaine gravitatsiooni -- nii palju kui seda iganes on. Äkki see gravitatsioon on pigem (ehk osaliselt) kvalitatiivne, mis võrsub läbipõimunud mõjude, fenomenide ning neist omakorda moodustunud lisakvaliteetide massist. Mida suurema nurga alt see kvaliteet-kvantiteedi kääne teineteisse toimub, seda suuremat mõju see kuulajale avaldab. Siin mõned eredad hetked tõusevad esile, ent üldkokkuvõttes ikkagi natuke tuimaks jääb tulemus. Eeldanuks rohkem hingestatust ning interstitsiaalset paisumist helikoe siseselt, mistõttu suhestumine heliobjektiga kadus kohati ära. 7.0 (6.0-8.5)

[Teaser of the day] c4 - Untitled_1


  • Avant-garde 
  • Ambient 
  • Electronic 
  • Drone
  • Post-minimalism 
  • Ambient drone 

Artist: c4
Release: Niobium
Label: Love Torture 
Year: 2008

10/09/2025

[Teaser of the day] John Giorno - Give It To Me Baby


  • Avant-garde 
  • Sound poetry
  • Experimentalism 
  • Electronic 
  • Spoken word 

Artist: John Giorno
Label: Ubuweb
Year: 1967

[Teaser of the day] Allister Sinclair - Chien (Maxi Maxi Version)


  • Electronic music 
  • Electro pop 
  • Synth-wave 
  • Progressive electronic 

Label: Linge 
Year: 2021

Swamp Donkey -- Songs For The Necromancer (2025)




Rodent Tapes

  • Experimentalism 
  • Hauntology
  • Ambient 
  • Post-psychedelic 
  • Electronic 
  • Avant-garde 
  • Sound poetry

Kui lapsepõlvest meenub koormava mälestusena kaootilisus läbimas iga elu aspekti, siis inimene ilmselt otsib pidepunkti -- korrastava tegevuse võrku, teatud institutsiooni, milles kehtiksid reeglid, struktuur ja rutiin. Näiteks noorukitele võib nimetatud õlekõrreks olla esindatus sõjaväelises struktuuris; ent kui teenistusperiood jääb selja taha ning on vaja naasta tsiviilellu, võivad ilmneda kohanemisraskused. Tulemused võivad ilmneda isoleerimistahtes ja maailma jagamises väiksemateks sektoriteks, suutmaks (väiksemat) korratust hallata ja minimeerida. Selles võivad ilmneda subjekti psühho- ja sotsiopaatilised iseloomujooned nende teiste suhtes, kes sellesse pisikesse maailma on lõksu jäänud. Sotsio- ja psühhopaatia on gorgomeduusalik žilettvahe peegelpilt, mis hävitab subjekti varem või hiljem. Ent mitte subjekti nartisissistlikku minapilti, vaid füüsilisel kujul asi lõppeb alatihti fataalselt -- ilmselt psühhodele ainuvõimalikul viisil. Selle 4-loolise taiese pealkirjast inspireerituna tahan öelda, et kõiksugu ennustamiste eesmärgiks on samuti saada eelist isikliku mikromaailma ehitamiseks; teisalt surnumanajatega jamamine võib õudusfilmilikult kontrolli alt väljuda. Swamp Donkey muusika on just püüd tungida ennustajate abiga läbi lõpmatute ajuudu vaalude -- ent probleem on, et vägi selle taga on kontrollimatu ja pahaendeline -- loore ja kardinaid on loendamatul arvul, mille tagant tulevad välja eri ajastud ja ruumid, eri arusaamad ja fantaasiad ning kavatsuslikkused. See ei ole enam lineaarselt tõlgendatav ajalisse kulgemisse kätketud arenguloogika, vaid ajalis-ruumiline kihistatus ning kihtide tungimine ja lõikumine teineteisse nii, et killud ja õõv ees ning taga. See on inimese loogika -- inimese kui omaette universumi põrkumine teiste samasugustega. Ometi ka see destruktiivsusest võrsunud resultaat allub loogikale -- kogu see ebardlik kupatus tiirleb ümber omaenda hulluse telje või laskudes ja tõustes pikalipaisatud kaheksana lootusetult nõiduslikus tsüklis. Lõputult kestev koletu jant-jaht. 8.0 (7.5-8.5)

10/08/2025

[Teaser of the day] Säckxsätüs - Experiment 3


  • Power electronics 
  • Electronic
  • Avant-garde 
  • Psycho-acoustic 
  • Rhythmic noise  

Year: 2025

[Teaser of the day] Soja Calcium - Dark MRI


  • Electronic music 
  • Dark electro
  • Experimental electro

Artist: Soja Calcium
Year: 2025

[Teaser of the day] The Man From Viersen - I Wish I Knew


  • Art music
  • Avant-garde 
  • Hauntology
  • Experimentalism 
  • Psychedelic
  • Improvised music 

Release: Res Novae
Year: 2025

p.stmdrn -- Selected Early Works Volume I (2019)




Lost Frog

  • Hip-hop 
  • Sampledelic 
  • Smooth jazz 
  • Rap 
  • Sound collage 
  • Cinematic 
  • Disco 
  • J-pop
  • Electronic pop 
  • Soul

Käesolev 15-looline koondab enesesse peaasjalikult räppmuusikat, ent see ei ole järjekordse kõva (gängsta-)mehe manifest, kes pasundab naistest, rahast, autodest, relvadest ja narkost, vaid kelle eesmärgiks on stiili dekonstrueerida elik noppida sellest meelepäraseid osi ning väänata neid ja kokku panna oma suva järgi endale sobivas suunas sobivasse vormi sobivas järjekorras. Aga võib ka olla, et sellist suht keerulist muusikat loov tüüp ongi kaasaegse kõva mehe prototüüp, mis väljendub valju müra tegevate artefaktide ja kaunite olendite kõrvalejätmises; asendades selle lihtsalt meelevaldse kombinatoorika ekspluateerimisega ehk esteetilise vägivallaga. Jah, siin võib olla vihjeid nii ühele kui teisele ülalmainitud vanade aegade reliikviatele, ent need on siin neutraalsed opereerimisvahendid, mitte iha objektid. Sellega seonduvalt ka artisti nimi vihjab ajastu vaimu voolule, ent milles sisalduv kõikelubavus sunnib kunstnikke ise piire sättima ja mängureegleid kehtestama, et asjast saaks ikka asja, s.t hakkaks piiritletuses eksisteerima. Eks nende 34 minuti vältel sulatatakse üles stilistilisi tardumusi, kuivõrd artisti eesmärgiks ei ole korrata, vaid teistsuguseid tehnikaid kasutades ja klišeesid võimendades tõukuda eemale argitasandi konnatiigivee kaanimisest. Selles muusikas on küll sujuvust, ent see on saavutatud katkestustega. Seda võib võrrelda ilusa naise figuuriga, kes on püüdnud end veelgi kaunimaks tuunida iluoperatsioonidega, ent millest lisaks suurele hinnalipikule kumab läbi kunstlikkust ja ebaloomulikkust -- ehk grotesksust. Mälupilt ilust omandab moonutatud sisu. Aga ka naeruväärsus on nivelleeritud (opereerimis)väärtus kõigi teiste samasuguste reas. Midagi see võib olla tähendab, aga mida, ma ei tea. Võib olla, et see ei ole ka üldse tähtis. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Insumthinmagma - Drone For Crow


  • Space rock
  • Ambient 
  • Electronic
  • Experimental rock 
  • Avant-rock 
  • Psych-rock 
  • Art rock

Label: Drill
Year: 2009

[Teaser of the day] Charlie Allen - MudSlinger


  • Harsh noise 
  • Psycho-acoustic 
  • Death industrial 

Year: 2025

10/07/2025

[Teaser of the day] Bing Satellites - Slider


  • Electronic
  • Ambient pop
  • Indie dance 
  • Dream pop
  • Shoegazing 
  • Alternative dance

Artist: Bing Satellites 
Release: The Dream
Year: 2013

Mahamboro -- 7 Jazz Pop Greats (2025)




Yes No Wave/Bandcamp 

  • Avant-jazz 
  • Experimentalism 
  • Post-industrial 
  • Avant-garde 
  • Electronic 
  • Micronoise 
  • Jazz noir

Ei ole vist vaja pikalt mõistatada, et selle 46-minutilise taiese pealkirja kannustusviidaks on Throbbing Gristle'i teedrajav üllitis "20 Jazz Funk Greats" (1979) -- mitte ainult pealkirja kuju, vaid ka selle eksitava sisu tõttu. Mahamboro lood küll kilgendavad jätsust, ent popist on asi kaugel -- või siis eeldatakse, et neist helidest saab popmuusika määratlematus tulevikus. Artisti elu on siin pigem ohverdatud masinatele kui et masinad oleksid helindamise instrumendid. Masinad püüavad siin justkui vastupidist arengut läbi teha -- omandada emotiivset käitumismalli, väljendada tundmusi, ent tehes seda (veel) jätkuvalt perversse miimikaga; aga muutub iga kuulamiskorraga üha orgaanilisemaks, veelgi tõetruumaks. Eks elu ühelt poolt koosnebki väänatud hingede püüdest tuimestada valu endas ja enda ümber. See käib ka loomade kohta -- võrrelge varjupaigast võetud isendeid loomulikes tingimustes sündinutega. Üks võimalus negatiivsete mälestuste ja hingepiinaga toime tulla on tegelda kunstiga -- kunstiliste eelduste ja võimalikkuste aktiveerimisega, mille puhul inimene saab samastuda Loojaga. Ei piisa ainult palvetest, vaja on ka ohvriandi. Tõelist kunsti eristab tootest tõsiasi, et kunst tulemusena jääb inimloomusest eraldiseisvaks. Kunstniku asi ei ole otsida inimest -- inimene on pelk subjekt, kunsti eelduseks on inimesest kaugeneda, et jääda talle kättesaadavaks. Selle asemel näeb ta ruumi, tajub värve, eelnevalt mediteerib võimalikest helikombinatsioonidest -- see, mis lõpuks sünnib, on eostamise hetkel (tegelikkuses veel) tundmatu. Seal on piirjooned maas -- oleva eelduseks on mingil hetkel ka mitte veel olla, et saada olevaks ning mille loomuses on käänduda mitte-olemiseks. Mitte-olu ei ole mitte see, mida ei ole (kunagi) olemas olnud, vaid konkreetselt see, mis eksisteeris mingil perioodil, ent kaotas oma olemise. Mullast oled sa võetud ning põrmuks pead sa saama. Mistõttu käesoleva üllitise jätsulikkust industriaalse muusika pärastises udutamises võiks mõista varjulisuse ja varjamatuse vahelise eluterve dünaamikana, olemise alusprintsiipide - tõeliselt fundamentaalse - aktiveerimisena. Sugulushingedest soovitan kindlasti kuulata Dadala't. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Cyberdread - Sax And Bass Groove


  • Acid jazz
  • Electronic music
  • Nu jazz
  • Synth-funk
  • Electronic jazz
  • Jazz house

Artist: Cyberdread
Label: Jamendo 
Year: 2007

[Teaser of the day] Macc - Empty Instrument


  • Electronic music
  • Drum and bass
  • Breakbeat 

Artist: Macc
Release: Macc
Label: Exegene
Year: 2005

10/06/2025

[Teaser of the day] Semmosta - Dark star shining part II


  • Avant-jazz 
  • Electronic 
  • Avant-garde 
  • Micronoise
  • Musique concrète 
  • Improvised music
  • Abstract
  • Acousmatic music
  • Experimentalism 

Artist: Semmosta
Year: 2025

Lemur -- Lemur (2013)




Enoughrecords

  • Experimental rock 
  • Post-rock 
  • Psychedelic 
  • Post-metal 
  • Art rock 
  • No wave 
  • Technical metal 
  • Avant-rock 
  • Math rock 
  • Noise rock 
  • Neoprogressive rock

Portugali pealinnas elutseva Lemur'i 15-looline plaat on piisavalt pikk, et pakkuda piisavalt hetki, hoolimata üsna piiratud žanrilisest mastaabist (või on see pelk minupoolne tautoloogiline targutamine -- mille tõeväärtus ei maksa midagi edasise kuulamismaterjali hindamisel). Teisalt kahtlemata tuleb arvestada mündi teise külje esilekerkimide võimalusega -- pikka albumit võib kummitada oht muutuda venivalt igavaks. Üldiselt on see postrokk, kuigi artist on väga innukas selle piiridel ulakalt ratsutama. Punkpostrokk. Mis tähendab seda, et Lemur'il õnnestub igati vältida keskpäraseks artistiks muutumist. Hiiglaslikuks jääpangaks paisuva kitarri, bassi ja trummide koosmäng on sageli vaheldusrikas sugestiivsete viiuliseadete, kellamängu aktsentide ja psühhedeelse klahvpillide vahelelükkimisega. Aeg-ajalt hüljatakse võimutsev helimaastik, mis koosneb kõrguvatest kitarridest, julgetest bassijoontest ja mürisevast trummist, rütmiliselt keerulisema kõlaga matemaatilise roki/tehnilise metalli/progressiivroki matriitside nimel (näiteks "Cell's Cleavage", "Escape From Alamut"). Kompositsioonis „Razor Lung“ on tunda postpungilikku ja no wave'iliku udjamist), mida täiendavad ülevad viiulihelid, mis meenutavad kammerpopi kergust (ehk isegi Penguin Cafe Orchestra't). „Spikes and Nails“ seevastu on jõu demonstreerimine kiiresti muutuvate kitarrinootidega kihistamises; massiivne ja ülevoolav energia, mis on musta ning valge aine vastasmõjust ja osalisest ühtesulandumisest tõukunud. Kõik see on tervistav hullumeelsus, ning oleks kuritegu seda paigal hoida. Ühesõnaga, 15-looline taies (kokku 83 minutit!) väärib mäletamist tänu sõgedale energiale ning hullu teadlase intellektuaalsele innukusele. Väljaanne on osa legendaarse Portugali netiplaadifirma Enough Records'i kataloogist. 9.0 (8.0-9.5)

Martin Rach -- Chance Dwellings (2022)




Bandcamp

  • Musique concrète 
  • Avant-garde 
  • Found sound 
  • Experimentalism 
  • Improvised music 
  • Audio documentary

Leeduka Martin Rach'i (MR) viielooline üllitis ei avaldanud muljet hetkel, kui see kolm aastat tagasi välja anti. Ilmselt oli siinkirjutajal tol hetkel kõrini konkreet- ja impromuusikast, mistõttu midagi sarnast vastu võtta oli lihtsalt vastu näidustatud. Kahtlemata ei ole need 27 minutit üheselt määratletavad -- kuivõrd pealkirjad osutavad Norrale, siis eeldatavasti võiks seda vaadelda audiodokumentaalina reisist põhjamaa riiki; kuigi teisalt tekib alati küsimus sellest, et mis piirist alates on tegu dokumentalistika valdkonda jääva ning mis hetkest manipulatsiooniga ehk lihtsalt komponeeritud helitaiesega. Ehk võlu ongi selles, et seda piiri on raske tõmmata, see on tunnetuse küsimus ning avatud spekulatsioonidele. Leedu eksperimentaator - kelle paleuseks on muuseas olnud nii lintidega manipuleerimine kui vabajätsu stiihia - püüab siin edastada (või kinni püüda) dünaamilist pinget, ühildades koha eripära ning moodsaid tehnikaid. Kuivõrd kohavaimu kaardistamine tal õnnestub, on muidugi iseasi. Samas see teos on nii hoolitsus kui eestkoste kärbestele, resoneeruvatele orelitele, sõna otseses mõttes põranda alt ja läbi tugeva sahina kostuvale impromuusikale ning üle põranda tammumisele, halvasti funktsioneerivale raadiomagnetoolale ning majapidamisesemetele, mille häältele tavaliselt ei keskenduta (kuna peetakse neid tüütuteks). MR käsitleb kõike seda pigem salapäraste kultuuriliste artefaktidena kui meelelahutustoodetena. Võiks ju mõneti loogiliselt eeldada, et kõik nimetatud esemed leidis ta eest Norrast. Kahtlemata on tegu tähelepanu köitva helindiga. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] The Echelon Effect - Fragile Skies


  • Art rock
  • Ambient
  • Electronic
  • Post-rock  

Release: Departure
Label: Self-released Bandcamp 
Year: 2025

10/05/2025

[Teaser of the day] MAHAMBORO - Moon Creeper


  • Improvised music 
  • Experimentalism 
  • Electronic 
  • Free jazz
  • Post-industrial 
  • Avant-jazz

Artist: MAHAMBORO
Label: Yes No Wave 
Year: 2025

Ian Hawgood -- Enfants Ruraux (2008)



12rec./Archive/Bandcamp

  • Indie folk 
  • Post-folk 
  • Post-minimalism 
  • Found sound 
  • Folktronica 
  • Musique concrète 
  • Folk indie 
  • Electronic 
  • Post-folk 
  • Art folk 
  • Chamber music 
  • Post-classical 
  • Drone folk 
  • New Weird Britain

Ülal väljatoodud žanrimääratlustest võib välja lugeda, et siin on tegu folkmuusikaga. Ütleme nii, et ilmselt peavoolu(folk)festarile seesugust artisti paraku ei kutsutaks, kuna folk on vaid osa suuremast heli loomise alkeemilisest skeemist sellel 16-loolisel taiesel. Inglane Ian Hawgood on ühes intervjuus öelnud, et teda on inspireerinud nii linnulaul kodu tagaaias kui televiisori staatiline müra saatepäeva lõppedes. Eks kõike seda on kaudselt kuulda ka siin -- viimistletuma mõtteilmaga artist pigem sünteesib neid mõjusid keerulisematesse helikudedesse kui laotab toorelt kuulajatele ette. Ühelt poolt on tõesti siin süüvivatesse mõtteskeemidesse langevaid kidra- ja kandlenäppimisi, ent teisalt need pinnad virvendavad (ka) pikkadest akordidest, laste häälte ja emotsioonide sämplimisest, õhulisest kellamängust ning elektroonilisest helimanipulatsioonist. Ütleks nii, et sel on folgiga samapalju ühist kui oli Penguin Cafe Orchestra'l ja Jim O'Rourke'il -- see pigem oli platvorm hüppamaks kuhugi mujale ning suhestamaks audientsi tuttavlikuma muusika ja ühisosaga. Kuigi jah, paradoksaalsel viisil võib viimane osa just jääda võõraks seetõttu, kui isiklikku interpretatsiooni ja hingestatust sellesse sisse ei ole pandud. Keegi ei peagi huvituma kliinilisest akordide järgnevusest tehnilisel tasandil -- mänguoskus ei taga mängu oskust, ei taga mängulisust. Ka britil see alati lõpuni ei õnnestu; siiski reeglina tema riskid lähevad läbi -- ta kasutab ekspansiivseid kordusi, muutumata millegi ja kellegi imiteerimiseks, vaid järjepidevalt kinnistades pinna all tundlevaid erinevusi. Iga rütmisilmus, kajavine, murtud rütmide paine ja resonants muudavad juba oleva natuke teistsuguseks, justkui minevik ja tulevik resoneeruvad samas vibreerivas hetkes. Tipphetked sellel on "Ferns, Teas, Springs" ning "Randomly Playing Nothing In Particular". 8.5 (7.5-9.5)

[Teaser of the day] rsn | Helu_elu - compaction #1.1


  • Ambient drone
  • Lowercase
  • Post-minimalism
  • Drone 
  • Electronic 
  • Abstract 
  • Experimentalism
  • Reductionism 
  • Microtonal 
  • Avant-garde 

Artist: rsn | Helu_elu
Release: compaction #1
Label: Mahorka 
Year: 2025

[Teaser of the day] Cousin Silas & Wilfried Hanrath - In The Long Grass


  • Electronic music
  • Progressive electronic 
  • Space music
  • Ambient
  • Art music
  • Kosmische Musik

Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2025

[Teaser of the day] p.stmdrn - strs


  • Alternative r'n'b
  • Electronic music
  • Sound collage
  • Breaks 
  • Cloud rap
  • Hip-hop
  • Sampledelic 

Artist: p.stmdrn
Year: 2019

Apta -- Visions (2012)



We Are All Ghosts

  • Post-rock 
  • Electronic 
  • Art rock 
  • Experimental rock 
  • Progressive electronic 
  • IDM

Kuulates seda 7-loolist üllitist tuleb nentida, et siin segunevad elemendid, mis on defineerinud nii rokk- kui elektronmuusikat aastakümneid. Ühelt poolt eepilisust sissehingavad ning sellest johtuvalt majesteetlikke (õhu)losse ehitavad kitarrid ning teisalt samas suunas püüdlevad süntesaatorid ja muu elektroonika, mis instrumentide omapära arvestades sageli kosmiliseks variatsiooniks muutub. Ütleks nii, et kuulates seda natuke rohkem kui pooltunnina kõlava taiesena pean möönma, et see on pigem artisti püüe luua endale tugev alus tulevastele taiestele või mälestusmärk optimaal-minimaalsele tulemusele postroki vallas. Sellest johtuvalt ei saa ka rääkida eristavatest teetulpadest ning maamärkidest ilma, et need ei kattuks teiste sadade artistidega enne teda. Ka helipinna sügavus jääb paraku natuke pealiskaudseks -- mis on olnud paljude postrokkbändide nuhtluseks. Arvatakse ekslikult, et teatud strukturaalsuse ning stilistiliste eripärade esitlemine kannab nimetatud stiili radikaalsust edasi. Muidugi on siin ka eristuvamaid hetki - näiteks loos "At Least A Day Away" liiguvad elektroonilised fraktaalid kitarride vahel; või siis siuglevad tehnitsistlikud elektronhelid kompositsioonide aluskihtidest kõrgemale. Motiivide ja tekstuuri kihistamist on siin vähevõitu -- et saaks rääkida kvalitatiivsest paljususest; kaasaegne tõlgendamine jääb ähmaseks, mistõttu muutub tühiseks rääkida mineviku resonantside kooseksisteerimisest elavas olevikus. 7.0 (6.5-8.0)

10/04/2025

Maina -- Ola Calma (2004)




Alg-a

  • Post-classical 
  • Art music 
  • Avant-garde 
  • Dark ambient 
  • Glitchtronica 
  • Sound poetry 
  • Experimentalism 
  • Electronic music
  • Neoclassical 

Alguses võib see 5-looline üllitis tunduda staatilisena, isegi inertsena -- justkui midagi tõeliselt ei rulluks lahti. Ometi hakkab iga mööduva minutiga selle pealtnäha rahulik (im)pulss paljastama hoolikalt struktureeritud ning vaoshoitud energiaga heliilma loogikat. Helimaastik liigub rahutu varjuna, hiilides ja sumisedes mehaanilise eluna. Helid näikse olevat kergelt vinnastatud, valmis hüppeks justkui mänguhoos kodutiiger, kelle innukus võib lõppeda kriimudena väljakutsuja kätel ja jalgadel; nurgelised toonid, fragmentaarsed mürad ja haprad harmooniad ühilduvad hammasratastena selles isevärki kellavärgis, mille rütm näikse iga hetkega nihkuvat veidi paigast ära. Siin on aluseks pinge -- kombitav hõõrdumine orgaanilise ja kunstliku vahel. Naisvokaal triivib läbi helimaastiku mitte traditsiooniliste meloodiatena, vaid tekstuuriliste niitidena, lisades nii inimlikku soojust kui ka veidi kõhedusttekitavat distantsi. Nii Elisabeth Fraser, Brigitte Fontaine kui Diamanda Galas sobituvad ühte valemisse. Nende häälte narratiivne toon ja omapärased hääldusefektid toimivad emotsioone esilekutsuvate viitadena üdini eksperimentaalsel maastikul. Kontrast nende vokaalsete žestide ja luukerelise instrumentaalse raamistiku vahel loob veidra poeesia, mis võlgneb rohkem dissonantsile kui harmooniale. Seda kohati veelgi võimendavad hullusest vallanduvad karjed ning neurootilised naerukatked. Aga jah, 28 minuti ja 49 sekundi lõppemise lähenedes muutub see, mis algselt tundus väheütleva, ehk isegi külma struktuurina, millekski keerukaks ja elavaks. Paralleelsed narratiivid - heliline, vokaalne, emotsionaalne - ilmnevad pinge ja vabanemise õrnas tasakaalus. Aeg-ajalt tundub, et elementide pealtnäha kokkusobimatus annab teosele sidususe: iga fragment liigub omas suunas, kuid kõik jäävad seotuks ühise gravitatsioonikeskmega. Lineaarne kulg peatub, vorm avardub ja laieneb väljapoole, aktsepteerides vastuolu eneses. See on hõõrdumise ja vabaduse peen triumf -- helimaailm, mis püsib veel mõnd aega pärast viimase tooni lahustumist. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Reece Kirby - Wired Ghost


  • Electronic music 
  • Ambient 
  • Progressive electronic 

Artist: Reece Kirby
Year: 2025

[Teaser of the day] Mig Inc - Malade 2


  • Electronic music
  • Hauntology
  • Avant-electronica 
  • Dark ambient 
  • Horror synth
  • Post-minimalism 
  • Experimental electronica 

Artist: Mig Inc
Release: Malade
Year: 2025

[Teaser of the day] Down Team Up - A Little Too Precious


  • Electronic music
  • Indietronica
  • Art pop 
  • Electro pop
  • Kraut-electro

Artist: Down Team Up
Release: Give and Take
Year: 2010

10/03/2025

Volgane -- Rød Shor (2018)



Nowaki Music

  • Improvised music 
  • Indietronica 
  • Electronic 
  • Free jazz
  • Neokrautrock 
  • Art pop 
  • Drone pop 
  • Indie rock 
  • Progressive pop 
  • Experimental rock 
  • Post-rock

Naljatamisi alustades ma ei tahaks Radiohead'i muusikat käsitleda ettevalmistava sketšina nende nelja loo suhtes, aga võib-olla see tõepoolest kõlab niimoodi. Kui Radiohead nullindatest alates püüdis peegeldada ning šokeerida peene maitsega kuulajaskonda, ent jäädes seejuures ikkagi poolkõvaks ning kvalitatiivselt piiratuks, siis see siin kõlab natuke enamana; ehk pädeb võrdlus kaasaegse Pink Floyd'ina. Volgane on Prantsuse projekt, kes vajutavad gaasi põhja, kui on vaja laiutada ning olesklevad, kui on vaja kummi venitada. Siin on seda hinge silitavat droonivat kihinat ja krabinat ning välja venitatud häälutusi, ent teisalt kitarrid huugavad, tekitades ruumi arhitektuurilise illusiooni. Teisisõnu, määrides meeleolusid omavahel ja ähmastades eri stiile - jäts, improvisatoorne muusika, elektroonika, indirokk on siin nii rööbiti kui üksteisest läbi mähitud. Saksofon üürgab surve all, trummid pauguvad, vokaalis on kohati kassi ahastust ning kitarrid otsivad ruumi äärealadel pragusid, et neisse siseneda ning olemasolev (läbi uuritud ja ära kasutatud) universum lõhki ajada ning uus ehitada. Muidugi võib tõmmata paralleele ka The Notwist'i ning To Rococo Rot'iga, ent Volgane'ile on kitarrid sama olulised kui elektroonilised vidinad; või kõrvutada kuulsate kaasmaalastega M83'ga -- tõsi, vältides olemast pompöösselt vulgaarsed. Nende 35 minuti vältel lummab kesköine jätsune meeleolulisus -- sensuaalne fraktaal(sus), mis on sujuvalt maandatud eksperimentaalsest millekski sulniks ja tüüneks. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Kazooo - Locked Groove


  • Dub techno
  • Electronic music
  • Dub electro

Artist: Kazooo
Release: Metaltermites
Label: realaudio
Year: 2005

[Teaser of the day] Sternenspringer - Doppelparallel


  • Techno pop
  • Electronic pop
  • Electro pop
  • Tech-electro

Release: Antipode
Label: tonAtom
Year: 2022

[Teaser of the day] Kaschade - Wax Cellulite


  • Experimental jazz
  • Nu jazz 
  • Improvised music
  • Electronic music
  • Jazz noir
  • Post-bop
  • Nu jazz
  • Electronic jazz

Artist: Kaschade
Release: Performance
Label: Entity
Year: 2017

10/02/2025

[Teaser of the day] Lezet - Rain


  • Art music
  • Nu jazz
  • Post-classical 
  • Musique concrète 
  • Electronic 
  • Organic electronica 

Artist: Lezet
Release: Accumulation 
Year: 2014

[Teaser of the day] Destroyalldreamers - A Summer Without You


  • Post-rock 
  • Shoegazing 
  • Alternative rock 
  • Dream pop
  • Indie rock

Label: Lost Children 
Year: 2007

[Teaser of the day] Rob Hunter - Four


  • Post-folk 
  • Electronic
  • Folktronica 
  • Glitchtronica 

Artist: Rob Hunter 
Release: EP
Label: 12rec.
Year: 2007

Rare Plants Garden -- Rare Plants Garden (2011)




12rec/Archive

  • Indietronica 
  • New Weird Russia 
  • Sampledelic 
  • Doo wop 
  • Breaks
  • Avant-pop 
  • Chamber pop 
  • Organic electronica
  • Indie soul 
  • Free folk 
  • Sunshine pop 
  • Folktronica 
  • Art pop 
  • Nu jazz 
  • Electronic
  • Psychedelic pop

Arvustasin esmakordselt seda 20-minutilist taiest 14 aastat tagasi vahetult selle ilmumise järel. Peab tõdema, et Venemaalt pärit Haruldaste Taimede Aed - mis omal ajal peegeldas väga hästi ajastuvaimu indimuusikas - kõlab hästi ka AD 2025. Ühelt poolt sulandub musta muusika vaib - soul ja funk - panoraamse sämpledeeliaga ning laiu pannoosid ihaldava kokteiliämbiendiga (a la varane Air ja Zero 7); teisalt on see tüüne psühhedeelia, mis pealtnäha laisalt seguneb vabafolgi ning peene uusjätsuga; üle pea võivad libiseda kosmilise dub'i sädelused, doo wop'i unistuslikkus; loodushelide värskus siin-seal on kontrapunktiks ning laienduseks sünteetilisele loomele. Eelpoolmainitutele lisaks tooksin sugulushingedena välja Panda Bear'i, Avalanches'i, Tame Impala, MGMT'i, Washed Out'i, Inverness'i; või kui veel sügavamale kaevuda -- kui Brian Wilson sündinuks pool sajandit hiljem, teinuks ta sarnast asja. Arvestades 6-loolise taiese hipilikku psühhedeelset konteksti ning liikumist eri žanrite keskel ei saa üle ega ümber Vene psühhedeelia suurimast käilakujust Yuri Morozov'ist (1948-2006), kelle mõju ilmselgelt on jõudnud projekti taga olevate Nienvox'i ning 813-ini -- seda taiest võib võtta hipilegendi muusika ajastukohase tõlgendamisena nende endi elektroonilise downtempo, sämpledeelia, happejätsu ning trip-hop'i segamise taustal. Jätkuvalt fantastiline taies! 9.0 (8.5-9.5)

10/01/2025

Origami Repetika -- Purge (2007)



Proc-Records

  • Lo-fi 
  • Avant-pop 
  • Experimental pop 
  • DIY 
  • Synth-wave 
  • Electronic music 
  • Sound poetry 
  • Post-minimalism 
  • Post-psychedelic

USA režissöör David Lynch on öelnud, et ühel päeval ärkad üles ja mõistad, et kogu su elu oli unenägu ning unistaja polnudki kunagi sina. Kui sõnastada seda loomisakti perspektiivist, siis legendi ütlust võiks tõlgendada nõnda, et muusikataiese loomisega lood sa midagi sellist, mida ei ole võimalik lõpuni kontrollida. See on midagi tundmatut või vähemalt loodud interaktsioonis ja piltide vahetamises ilmaruumiga (midagi me teame sellest, samas paljut ei tea). Lynch on ka öelnud, et võime arvata, et jälgime maailma, ent tegelikult jälgib maailm meid. Teine väljapaistev ameeriklane Adam Sigmund - kes on teatud osa maailma rõõmustanud juba paarkümmend aastat - pakub sellel 3-loolisel oma algusaegadesse jääval üllitisel helikeelt, mis on üsna erinev sellest, mida olen kuulnud tema teistel üllitistel. Ühelt poolt jah, see on elektrooniline ja madalate resolutsioonidega opereerimine, ent teisalt kumab päikeseküllase ja kohati pillerkaaritava meeleolu ja helide asemel midagi pahaendelisemat, tõsisemat ning müstilisemat. Pealkiri näikse ka vastanduvat varasemale - ilmselt tahtes tõsiselt emotsioone piirata, millega mängimine ei pruugi alati hästi lõppeda (eestlastel on selle kohta tabav ütlus: pill tuleb pika ilu peale). Ilmselt on see ka katsetuslikum -- näiteks nautides lugu "Shamanade" tuleb nentida, et pealtnäha lihtsatest elementidest võib kasvada üle teisele poole -- häälutused, mis rööbiti üksteise suhtes kummipaelana välja venides tekitavad hüpnootilist efekti. Minnes tagasi legendaarse meistri ütluse manu, et taibates oma eksistentsiaalset asendit siinsamuses ei pruugi see unenägu või mentaalne pilt just meeldivate killast olla. Pealkiri võib osutada ka seisundile, kui puhastustules pelutavad momendid subjektist välja tossutatakse. Kujuteldav hais, suits ning hääled on rõlged, ent mäng väärib küünlaid. Muutus on meie elu lahutamatu ja eksistentsiaalse koodi põhikeere, ent kunstis tahaks kuulda üleelusuuruses transformatsioone. Siin võib seda kogeda. 8.5 (8.0-9.0)

Dave Zeal -- Trinidad (2006)



Test Tube

  • Ambient 
  • IDM 
  • Progressive electronic
  • Glitchtronica 
  • Ambient techno 
  • Dream and bass

Kanada ämbientmuusikute Tim Hecker`i, Daniel Maze`i, Loscil`i, Muhr`i jpt kuulsusrikkasse rivvi kuuluva Dave Zeal`i (DZ) 8-looline taies räägib vägagi arusaadavas keeles, eriti kui äsja alanud päikesepaistelist oktoobrit aluseks võtta. See üheksateistkümne aasta vanune taies legendaarse Portugali netiplaadifirma Test Tube`i all välja antuna kõlab kui päikese soojendamise tagajärjel tekkinud mõnutunne päeva esimese poole karguses; samas kui on teada, et see ei ole enam pikalt jääv. Sügis läheneb talvele, millega seoses tekib inimestes emotsionaalne virvarr -- kurbus ja melanhoolia segatud ilu ja ülevusega. Inimesed on võrreldavad üksikute sumisevate kärbestega akendel, kes elavnevad eredas päikesepaistes. DZ annab helidele sellel 20-minutilisel emotiivse laengu, mis iseeneslikult hakkavad otsima teed kuulaja pähe ja südamesse. Ta ei lähe kergema vastupanu teed, vaid otsib helisid ja nende kombinatsioone, mis tõepoolest vastastikku ja teineteist läbivalt sünergiseerivad, luues kandvaid ja tähenduslikke helisid. Oluline on esile manada läbi mälestuste sooje tundmusi -- mälestused piltidena ajju sisenedes tekitavad hinges varasemalt kogetu uuesti läbielamist. Võib ju ette kujutada esmast olukorda, kui analoogia põhimõtet ei saa rakendada. Põhimõtteliselt kihutades mööda elu ringrada kümneid ringe teisenevad siiski tundmused ja mälestused subjekti vananedes. Käesolevasse on ajalisus sisse kodeeritud. Kuigi ühelt poolt on tegu moodsa taiesega - nt avalugu "Cube Dweller" kõlab suisa LTJ Bukem`i meenutava atmosfäärilise trummi ja bassi hällitamisena; "Dive" pakub hõrku hetktõrgetest segatud helikokteili -, siis võib möönda, et kanadalane ei jälita mitte ajastuvaimu, vaid püüab peegeldada ja mõtestada ajalisust. 9.0 (8.0-9.5)