Kuvatud on postitused sildiga pan y rosas discos. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga pan y rosas discos. Kuva kõik postitused
3/14/2024
Keith Helt – Divide The Sky (2023)
pan y rosas discos/ Bandcamp
Experimental rock Avant-rock Indie rock Alternative rock Psychedelic Art rock No Wave
Keith Helt on eksperimentaalleibeli/võrguplaadifirma pan y rosas discos asutaja ning juht, kes samas on ka ise muusik – andnud välja eriilmelist muusikat nii oma pärisnime kui aliaste all. Tema käesolev 7-looline on huvitav segu huvitavate bändide elementidest – Sonic Youth'i nurgelisest keerukast kidrakäsitlusest, The Fall'i sardoonilistest põlglikkust väljendavatest sündihelidest, aga ka kodulinna Chicago vabalt lainetavast impro- ja postrokk-skeenest; näituseks John McEntire'i kõrvalpundi Sea And The Cake'i voolav meeleolurokk. Ega siis kaugele jää ka Stereolab ning Electrelane. 80ndate alguse Sonic Youth kasutas ka süntesaatoreid, tõsi, vähesel määral. Sonic Youth oli hea bänd, ent neile kahtlemata oli oluline ka poosetamine. Teisalt poosidest popmuusikas ei pääse üle ega ümber – küsimus taandub sellele, et mida Keith Helt tahab öelda? Kuidas ta midagi tahab väljendada? Teisalt jälle – vastus neile küsimustele on vähetähtis, sest põranda all hoolitakse vähe, mida kriitikud suvatsevad arvata. Keith Helt'i eesmärk on jõuda transsi, ning lasta teistel sellest osa saada – tema tegutsemisviis on kordus, kordus, muutus, kordus, muutus. Põrandaalune horisont on hoopis teistsugune kui Taylor Swift'i oma. Sealsed tungid on ehtsad ja teravad – vähemalt esialgu. Kui seal ongi manipulatsiooni, siis selle algpõhjused ja väljundid on kindlasti erinevad miljoneid müüvast artistist. Tõele au andes – Taylor Swift'i seni suurim popakt oleks, kui ta tõmbaks Keith Helt'i nimega särgi endale selga. Või siis The Hirundu, Origami Repetika või Hanetration'i oma. Nagu omal ajal Kurt Cobain riietus Daniel Johnston'i nimega kaltsu.
1/28/2024
Jukka-Pekka Kervinen – Asymmetric Modes (2023)
Pan y rosas discos/Bandcamp
Experimental rock Electro-acoustic Improvised music Avant-garde Experimentalism Avant-rock Improvised noise Musique concrète Math-rock
Soome teeneka eksperimentaatori Jukka-Pekka Kervise 5-loolise taiese pealkiri peaks kätte andma juhtlõnga albumi mõistmiseks, või ajab arusaamise veelgi segasemaks. Saab nentida, et paralleelliinid on igas loos, mis liiguvad iseenda loogikat järgides oma trajektoore pidi -- kuigi põhiliini moodustab siiski kitarril improviseerimine, mis magnetina tõmbab ligi kõiksugu elektroonilist rämpsu; mis justkui elektronkihti(de)na tiirlevad aatomi ümber. Teisisõnu, protsess on kontrollitud ja kindlalt suunatud. Ning pealkirjas püstitatud hüpotees on seetõttu kahtlane. Suht sirge ja sümmeetriline tundub esialgu see kõik. Avardavat ruumi mainitet hõõruv-kraapivasse helindisse lisavad konkreethelid, mis samas on vaat et liigagi kasutatud element. Küsimus on selles, et kas seda lisaruumi on ilmtingimata tarvis või on hoopis tarvis helindit veelgi tihendada. Käesolevat albumit võiks kidramängu silmas pidades pidada pöörase bluusibrassi Lucas Pastina kergteoseks, kui seda elektroonilist segmenti siin ei tiirleks-pöörleks. Või siis kuuleme siin pöörasest bluusist tingitud pohmeluse leevendamist nurgelise math-rock'i abil. Et siis päeva lõpuks peab ikkagi nentima, et kulg tõepoolest on asümmeetriline. Jäägu need teost läbivad arusaamatused-vastuolud lõplikuks arusaamiseks.
1/17/2022
baker / ritch – articular facet 5.3 (2014)
- Improvised noise
- Avant-garde
- Noise
- Sound art
- Psycho-acoustic
- Experimentalism
- Abstract
- Drone
- Non-music
See 4-looline üllitis Chicago eksperimentaalleibeli pan y rosas discos`e alt sobitub väga hästi minu veregrupiga. Tõsi, kõigepealt pidin kontrollima helisüsteemi korrasolekut, kuna tekkisid teatud kahtlused heli kulgemise loogikas. Siin on madalat ja keskmist, siin on hillitsetust ja poolenisti vabakslaskmist (s.t kontrollitud müra). Aga see kontrollitud müra võtab aeg-ajalt veidra kuju – justkui alamõõdus sümfoonia kerkimas eikusagilt, vaarudes elliptilisi poognaid võttes ning siis välkiirelt ühest stereokanalist teise tormates. Nõukogude ajal seesugust muusikat mängivad artistid ei oleks mitte ainult ansamblite registreerimiskatseid läbinud, vaid oleks pistetud hullarisse. Väga mässuline on see, mida teevad Jim Baker modulaarsündil ning Sarah J. Ritch tšello, kitarri ning elektroonikaga.
5/4 (3.5-4.5)
10/17/2021
getdizzzy – strange loop infinity bliss LIVE 2017 (2017)
- Electronic music
- Avant-electronica
- Drone
- Ambient
- Musique concrète
- Experimental electronica
- Micronoise
- Wonky
- Improvised music
- Dubstep
- Post-psychedelic electronica
Chicago leibeli pan y rosas discos'e üllitatud 8-looline album Chicago artistilt peegeldab Tuulise Linna eksperimentaalmuusikaskeene elujõulist. Kas tohutusuure Michigan'i järve tumesinistest voogudest viirgab energia inimestesse, et nad saaksid selle konverteerida helidesse? getdizzzy on nii diskor, helide genereerija kui mängude väljamõtleja, mistõttu liikumine nende väljade vahel annab tema tegevusele nii dünaamika, pürgimuse kui suuna. Ka kastist välja mõtlemise. Luubid, lõputuse tunnetamine ja õnnis tunne päeva lõpuks? Nii see on. Purjakil wonky ja dubstep-rütmidest, mida võivad palistada nii konkreethelid, piiksumine, väljavenitatud akordid kui vibrafoni meenutav sulnidus, tuleb välja enamat kui on algosakeste summa. Või siis vabas vormis põtkiv droonrütmiline duaalsus. Pealtnäha toores, viltune ja hooletu, aga ülimalt mõjus. Küsimus on, et kas luupidest koosnevaid kompositsioone saab pidada improvisatsiooniliseks muusikaks? Mõisteliselt ilmselt mitte, sisuliselt seevastu küll. Luup on heli ühik, mis geomeetrilises ettekujutluses peaks liikuma mööda ringjoont või elliptilist trajektoori – liikuma lõputult ja täitma ideaali. Igati rammus vaimutoit.
7/18/2021
Nicolas Tourney – Drop Shadow on Airport Runway (2021)
- Sound art
- Drone
- Electronic music
- Field recording
- Micronoise
- Microsound
- Abstract
- Avant-garde
- Drone
- Electro-acoustic
- Acousmatic music
- Experimentalism
- Musique concrète
Prantslane Nicolas Tourney on viimastel aastatel üllitanud posu albumeid erinevate leibelite all, seekordne 12-looline Chicago eksperimentaalmuusikaleibeli pan y rosas discos all. Album on loodud rääkima lugu lennujaama hoovõturaja kaamera-video perspektiivist, ning kõik need mikroskoopilised muutused, elektrifitseeritud prõginad-särinad ja kahinad justkui kehastaksid varje. Eks seesugune kontseptuaalne (üle)mõtlemine on sageli kurnav ja mängulisusest kaugel, ning konkreetne idee tundub piisavalt loll olema. Parem jääda jaburatest mõtetest enne albumi kuulamist vabaks, et need ei hakkaks kuulamist ja mõistmist segama. Samahästi võiksin arvata, et see muusika on seotud maanteelähedase alaga, salvestatuna kusagil võsas. Kui ide(oloogili)ne butafooria kõrvale jätta, siis muusikaliselt on üllitis tasemel. Pierre Schaeffer'i pärand jätkab väärikat edasikestmist. Ega siis midagi, kui kõrvaklapid pähe ja heli põhja, kuna tegu on mikrosaundiga.
11/21/2020
Bristophe – Music For The Masses (2020)
- Electro-acoustic
- Avant-garde
- Live
- Experimentalism
- Electronic
- Improvised music
- Art music
- Acousmatic music
Tõeline katsumus on elektroakustilise albumi kuulamine. Esiteks tuleb läbi murda žanrile nii omasest hallist massist ja leida see erispärane tera, mis annab konkreetsele üllitisele mõtte. Teiseks nimetet žanri lood ja albumid kipuvad pikad olema – nagu käesolev üllitis, mis koosneb kahest osast, enamik lugusid pikemad kui kümme minutit; üks neist küündib suisa 54 minutini. Kindlasti on muusikutel vahvam ja huvitavam tänu protsessis osalemisele ja erinevate võtete kasutamisele; kindlasti oleks laivis selle peaaegu kolme ja poole tunnise üllitise jälgimine intrigeerivam, kuigi jah, kolm ja pool tundi laivis istuda oleks ikka väga ränk. Eelpoolmainitud halli massi all pidasin silmas keelpillidega saagimist ja kiiksutamist, kuigi Brice Catherin ja Cristophe Schweizer kasutavad väga suurt hulka muusikainstrumente ja mitte-instrumente. Lisaks peaaegu igas loos on neil kaasategev külalisartist. Siinkuulaja lemmikpartiid on seotud gongide kasutamisega – selle heli võimendamise ja ülal/alalhoidmisega. Läbinisti eksperimentaalne ja kalkuleeriv, ometi improviseeritud teos. Ütleme nii, et keskmisest improviseeritud ja elektroakustilisest albumist kindlasti väljapaistvam teos, mis siiski kipub kohati lohisema. Teisalt lohisemine on paratamatu, kuna eksperimentaalne tulevärk eeldab vaikusest esilekerkimist. Modaalne hullus on muljetavaldav. See on duo kolmas üllitis Chicago eksperimentaalmuusikaleibeli pan y rosas alt.
2/19/2020
Fulmedesh – caracoles de una ciudad enterrada (2020)
- Improvised music
- Avant-garde
- Electro-acoustic
- Drone doom
- Experimentalism
- Spoken word
- Abstract
- Electronic
- Psycho-acoustic
- Sound poetry
- Micronoise
- Improvised noise
Comment: Fulmedesh is the long-distance project of Argentina-based Mariela Arzadun (ARP Odyssey, volca bass, guitar, field recordings, poems), and the US-based Keith Helt who runs the imprint pan y rosas discos (guitar, pedals, flute, keyboard, drums, computer, poems) who play an instance of improvised music full of feeling. More profoundly, the soundscape of six compositions is sonically and stylistically angular and spiked with sheer sonic effects, transgressive progressions, fast and frequently unanticipated turns. I did perceive how the music had resonated with sounds coming from the street outside which in fact consists partially of recorded real concrete sounds. In general, all the obligatory elements of experimental/improvised music/noise are represented and something a little bit else additionally here. Mariela Ardazun-played the austere sounds and minimally functional sonic trickery on the vintage Korg ARP Odyssey permeate throughout the course. At Oh yes! It was a different tiger o quién habló de eso antes Anne Boyer reads her poem Not Writing being performed on June 28, 2016 in Zagreb, Croatia. The personal favourite of mine is Forced Landing On The Stomach Of A Turtle which is channelized into a minimally trudging drone doom-laden rock composition being embellished with shards of electronics and stoned intonation. Addtionally to the Keith Helt curated imprint the issue is released in conjunction with Amor Loco.
12/27/2019
Memorymusic – Up (2019)
- Improvised music
- Fusion
- Jazz
- Post-rock
11/28/2019
Bleak House – Outwardly (2019)
- Improvised music
- Electro-acoustic
- Avant-garde
- Experimentalism
- Post-classical
- Minimalism
- Modern classical
- Art music
- Post-rock
- Chamber rock
- Avant-rock
- Experimental rock
7/07/2019
May HD – Sonho Dobrado (2019)
- Experimentalism
- Avant-garde
- Electro-acoustic
- Electronic music
- Improvised noise
- Turntablism
6/30/2019
M.A.K.T. Sono – Tinnitus Flowers (2019)
- Abstract
- Experimentalism
- Avant-garde
- Electronic music
- Non-music
- Psycho-acoustic
- Improvised noise
- Post-industrial
- Micronoise
3/16/2019
Càtodo Dùo – Al Tiro (2012)
- Improvised music
- Avant-garde
- Live
- Experimentalism
- Electro-acoustic
1/21/2019
Cátodo Dúo – Sizigias (2018)
- Improvised music
- Avant-garde
- Psycho-acoustic
- Experimentalism
- Electro-acoustic
- Improvised noise
- Electronic music
1/12/2019
Lucía Chamorro - Luna Anfibia (2017)
- Abstract
- Experimentalism
- Avant-garde
- Electronic music
- Electro-acoustic
- Improvised music
- Post-industrial
1/01/2019
Los Pilotos – Under The Breath (2018)
- Doom rock
- Sludge rock
- Art rock
- Avant-metal
- Improvised music
- Experimental rock
- Avant-rock
- Post-metal
- Angst rock
10/06/2018
Brice Catherin – Best Hits – Recent Works For Percussion Ensembles (2016)
- Improvised music
- Avant-garde
- Experimentalism
- Electro-acoustic
- Live
- Conceptual
Vavabond – No-Brain Improv (2016)
- Improvised music
- Avant-garde
- Microtonal
- Glitchtronica
- Experimentalism
- Electronic music
- Abstract
- Drone
- Avant-electronica
- Experimental electronica
9/20/2018
Los Pilotos – The Process Of Learning (2016)
- Krautrock
- Psych-rock
- Electronic
- Experimental rock
- Avant-rock
- Improvised music
- Motorik
8/17/2018
la corporación – rerum novarum (2017)
- Improvised music
- Electro-acoustic
- Electronic music
- Experimentalism
- Live
3/05/2018
Spuma Pu – Spuma Pu (2017)
- Freeformfreakout
- Avant-garde
- Experimentalism
- Improvised music
- No Wave
- Improvised noise
- Electronic music
- Leftfield
- Radiophonic art
Tellimine:
Postitused (Atom)