Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Surf. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Surf. Kuva kõik postitused

12/09/2010

Music For Your Plants S/T (MFYP)


Though I come from Estonia I have been quite critical about the most of phenomenons regarding somehow the Estonian indie music and its musical appearances over the previous and last decade. The reason is simple because my native country does have the community of musical critics/activists and musicians very densely related to each other, however, some of them through the job, the other through dense friendship connections. This is why I am not used to believe in maximum-rated overviews in local newspapers after I had listened to some of the albums being classified as really second-rate ones in principle. Once again, I really hope I am not being misunderstood - it is not a complaint it is just admission about the inevitable shortcoming of the small communities.

The debut album by the Tallinn-based trio Music For Your Plants is one of the best issues growing out from the local scene in recent years. Their 8-track release reflects upon past, present and future, where technical know-how is finely arranged with shitloads of ideas and a decent spiritual touch, where all needful is kindly presented and played up into the balance. First off, their affinity toward retrodelic fusion and progressive rock is showed up via impressive light-hearted guitar noodlings and synthesized psychedelic electronics-based vortexes altogether reminiscent of the doings of Kaseke, Radar, and In Spe, the Estonian jazz rock and progressive rock legends by the 80`s, respectively. (Though I am aware of the facts being compared to the likes of Tortoise, Tame Impala and other experimental rock luminaries already). On the other side, though through a narrow slot, you can be a witness about the dodges toward enchanting chillwave moulds (Dr. Mudawi), or the tropicalia/surf pop-mixed-up excellence of Enchanted Sister. Undoubtedly Music For Your Plants is a record which has acquired the potential to be written into progressive rock annuals sometime. In fact, I mean it very seriously.

Listen to it here

9.5

9/09/2010

A.K.A Gelbart Banjo Tapes (Birdsong)


Esiteks, üllitise pealkirjast ei tasu end väga eksitada lasta. Bandžoplõnnimine ei ole valdav, palju enam on siin elektrikitarriga mürgeldamist. Käesoleval hetkel kuuluvad Adi Gelbart`i (A.K.A The Lonesomes) arsenali viiulid (ilmselt juutide rahvuspill), gongid, trummid, tolmused klahvpillid ning heliefektid. Mis siinkirjutajale selle kõige juures enim meeldib, ongi uljas hoogsus, kuid teisalt ka läbimõeldud lähenemine, jäädes kokkuvõttes tasakaalustatud eksperimentalismi piiridesse- ühtides loomupäraselt meeleolulisusega. Paralleele võib tõmmata ameerika primitivistide kiretu kitarrikäsitlusega, kuid Gelbart`i jaoks ei ole emotsionaalne hillitsetus kidrasoikumise kaudu eesmärk omaette, vaid kui vahend, millelt õhku tõusta, millele vastandus - lopsakad motiivid, meloodiad ja harmooniad - rajada. Seesuguselt lähenemiselt meenutab ta oma kaasaegseid nagu Molloy And His Bike, Phil Reavis, Barbagallo ning gillicuddy. Vaikelu käändub ootamatult surfmuusika numbriteks, olles kord muretu, kord altkulmu põrnitsev. Kaheksa lühikese loo seast väärivad erilist rõhutamist I`ve seen Him rising (eepiliselt draiviv refrään), Fried haters (libisev sünkjas surfikäik) ning Interstellar (kõrvust haarav psühhedeelne kokteil exotic pop´ist ja surfgruuvist). Võimalik, et mainitud lugudes on poppotentsiaali pelgalt rohkem. Ei jää muud üle kui taaskord kõrged punktid anda.

Kuula albumit siit

9.1

8/29/2010

Elaine De verdad, de verdad quiero que te mueras (Poni Republic)


Kõlapilti arvestades võiks arvata, et Justin Frischmann & Co on kõne all oleva Venetsueela trio (2 naist, 1 mees) peamiseks eeskujuks (võrreldud on seda ka Yeah Yeah Yeahs`i, Siouxsie & The Banshees`i ning Sleater Kinney`ga). Praeguseks hetkeks juba hingusele läinud pundi 12 rida ning umbes 30 minutit on täidetud hoogsa mineku ning nakkavate käikudega. Shere`i kilkav-karjuv naisvokaal voogab ülevoolavast (indie) punk-energiast, vilistav ja kilav kidramüra on vaheldumas konventsionaalsemate taiestega (nagu niigi suurt kiirust omava sõiduki juht vajutab vahetevahel sirge jalaga gaasipedaali); krutskilised jaah-jaahh-jaatamised ning juh-juh-juhhuutamised on refräänidesse pikitud. Ha Hu Ha segab eeskujulikult surfikäike ning Free Design`i meenutavaid harmooniaid, Verushka toob sisse tumedama dimensiooni, Puta pakub kitarrimürast seestunud hüpnoosi. Albumi 3 lugu - Over It (Not), Yes Louis, Like It Naked pärinevad eelmisel aastal reliisitud "Desnuditos" EP`lt in corpore. Väärt märgise mahapanemine igatahes.

Kuula albumit siit

8.8