Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Alt-country. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Alt-country. Kuva kõik postitused

12/20/2010

Jay Bennett Kicking at the Perfumed Air (Rock Proper)


Jay Walter Bennett (1963-2009) was first of all known as a keyboard player in the line-up of Wilco during the years 1994-2001. He was dropped out from the band after the artistic-relied disagreements with the frontman Jeff Tweedy, and Jim O`Rourke who was being invited for producing and mixing Wilco`s fourth (and legendary) album Yankee Hotel Foxtrot finally issued in 2002. Thereafter Bennett released 6 solo albums reflecting upon his personal failures (department from the band, divorce) and disturbed touch because of having been sustained on painkillers (lacking the money for hip replacement surgery).

Vis à vis with his previous album Whatever Happened I Apologize (2007/2008), the 11-track brand new heavy Kicking at the Perfumed Air (mastered and recorded(?) 2007-2009) is more fulfilled with suggestive splendour, making it up through crafty variegated tunes, first off, offering energic and dynamic proceedings, on the other side, downdrifting into a melancholic alliance of sparse fingerpicked guitar and husky voice manner, or on the third side being brought forth via mid-tempo songs, based, as usual, upon alt-country/alt-folk tunes spiced up with lush organ blowups. Moreover, having managed to get in for a touch upon Bennett`s approach at the silence-noise and traditional/modern scale it does not make much difference in comparison with Wilco`s last issues in principle, having its experimental oasises in the middle of the American roots music-drenched desert. As Kicking at the Perfumed Air is filled with excellent tracks from the outset to this closure, it can proudly be admitted about the presence of the beautiful swan song by this great singer-songwriter.

Listen to it here

9.6

3/25/2010

My Bubba & Mi How it`s done in Italy (Beep! Beep! Back Up The Track)


Kord elanud Taani, Rootsi ning Islandi neidis ühes Kopenhaageni üürikorteris. Tüdrukud kukkunud koos musitseerima ning siin nad nüüd on - My, Bubba & Mi (tüdrukute nimed- nimelühendid).

Albumi tiitel on tulnud sellest, et kord kuulnud üks itaallasest baariomanik kolmikut kusagil lokaalis musitseerimas, armunud muusikasse ning kutsunud nad Itaaliasse plaati salvestama.

Oma debüütalbumit - lisaks Hollandi leiblile Beep! Beep! Back Up To The Truck on see ka reliisitud Jamendo`s ning Bandcamp`is - on nad nimetanud "kussutuslauludeks maalt". Mitte üksnes seetõttu, et muusika on salvestatud kusagil Lõuna-Itaalia maalilise looduse keskel, vaid ka seetõttu, et žanriliselt tiireldakse country- ning selle moodsate alternatiivide vahel ja ümber. 10 lugu on peaasjalikult vaikusest ning hillitsetud helipildist lugu pidavad, olemata seejuures kuumusest rammestatud. Kitarrid, ukuleled ja suupillid. Rokkivamatesse lugudesse on ka orelid kaasatud (Really Really, Satisfied Mind). Põhielemendiks on siiski tüdrukute õhuline ja unistuslik laulumaneer. Võimalik, et võrdlus kuulsamate sugulushingedega ütleb isegi rohkem - Joanna Newsom, Cherice Cosentino, Jaeme Newton, Shelby Sifers.

Kuula albumit siit

8.8

11/10/2009

[Vana ning oluline] 21 Love Songs: A Tribute To The Magnetic Fields (CLLCT)



Arvata, et USA alternatiivse folki ning kantri, ning New Weird America-liikumise südametunnistus jääb ainult Sub Pop`i, Drag City, Paw Tracks`i ning Locust`i artistide kanda, siis on see kindlasti eksitav. Ühendriikide muusikaskeene on niivõrd mitmekesine, niivõrd liigendatud, niivõrd mitmekihiline, et huvituja pilk saab tahes-tahtmata moonutatud - olenevalt sellest, mis suunas ta suvatseb vaadata. Hoomamatu. Ühendriigid ei ole ainult sõjaline ning majanduslik superjõud - nad on ka kunstilise väe poolest vaieldamatult suurimad. Ma ei kõnele siin meinstriimkultuurist. Ühendriikide kui mässulise koloonia eneseteadvus ning jõud kõneleb suurepärastes popheliteostes. Suures osas seesama mäslev energia, mis omal ajal Euroopast välja kanaliseeriti. Üheks väga elujõuliseks ühenduseks on CLLCT - ka tuntud kui the Collective Family või the 001 Collective. Sellest suurest kehast võib leida sadu artiste ning veel rohkem albumeid. Domineerivad suunad on alt-folk ning alt-country (ning singer-songwriter`lus). Neil on ka omad staarid välja kujunenud- James Eric, Tinyfolk, Shelby Sifers, Existential Hero, Adrian Aadvark, Super Famicom. Nende saiti külastab päevas ca 30000 inimest, mis iseenesest on respektaabel näitaja.

"21 Love Songs: A Tribute To The Magnetic Fields" ilmus 2008. aastal, makstes tänuvõlga Stephin Merritt`i 1999. aastal ilmunud tähisele "69 Love Songs". 43-aastane laulukirjutaja on kahtlemata Americana suur nimi ning kaverdavate artistide üks olulisimaid eeskujusid. Sarnaselt Magnetic Fields`i väga mitmepalgelisele loomingule võib sellel albumil kohata nii kolledžirokki (Steinbeck), indietronica`t (Secret Owl Society), power fuzz pop`pi (James Eric), slowcore`i (Spare Machine), digital electropop`pi (manipulator alligator), synth-pop/electronic pop`pi (Microfilm, Fairmount Fair) ning loomulikult alt-folk`i, lo-fi pop`pi ning alt-country`t. Sisse- ning väljapoole vaatamist. Minu lemmikvariantide eest on hoolitsenud James Eric, Secret Owl Society, Your Yellow Dress, Spare Machine, The American Icons of Rebellion, Evripidis And His Tragedies. Korralik kaverialbum, suutes esile tuua Merritt`i lauludes kätkevat potentsiaali ning ilu.

Kindlasti ka soovitan kuulata paar kuud tagasi ilmunud CLLCT pühendust lahkunud King of Pop`ile.

Kuula albumit siit