Kuvatud on postitused sildiga 2014. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 2014. Kuva kõik postitused
2/18/2024
Between Two Waves The Second Wave (2014)
Eardrums Pop
Indie pop Alternative pop Twee pop Psychedelic Electronic Jangle pop Doo wop Synth-pop
Nullindate lõpus-kümnendate alul oli kolm väikest netileibelit (Bad Panda, Eardrums Pop ning Beko DSL), kes tõid iganädalaselt kas singlite või EP'de näol uueilmelist indimuusikat tuhandete kuulajate manu. Vahetevahel ilmusid ka kogumikud, mis andis tavapärasest rammusama kuulamiskogemuse. Võib-olla norrakate Eardrums Pop oli rohkem traditsioonilisema indipopi orientatsiooniga, mis tähendas peaasjalikult belleandsebastianlikku kurva alatooniga ent sillerdavat poppi; mille juured omakorda peituvad 60ndate psühhedeelias a la Love ning C86-liikumises. Eriti Sveamaa paistis sellesuunalise bändirohkusega silma. Nagu ikka -- kitarrid, klahvpillid ja sulnid vokaalid panustavad popvalemisse. Lihtsalt proportsioonid instrumentide vahel varieeruvad. Näiteks mõni lugu sisuliselt on elektrooniline/süntpop. Valdavalt muretu lõõritamine. Mis siin ikka rohkem jahuda -- kogumike mõte ongi, et kuulaja saaks asja lõdvemalt võtta. Spordist analoogiat otsides võiks seda võrrelda iluuisutamise galavõistlusega. Igaüks saab midagi endale välja noppida või kõrva taha panna. Kuigi ma vaatlesin ainult Volume B-d, siis tegelikkuses koosneb see suisa kolmest volüümist -- hea kuulata päiksepaistelisel pühapäeval.
8/27/2023
1/17/2022
baker / ritch – articular facet 5.3 (2014)
- Improvised noise
- Avant-garde
- Noise
- Sound art
- Psycho-acoustic
- Experimentalism
- Abstract
- Drone
- Non-music
See 4-looline üllitis Chicago eksperimentaalleibeli pan y rosas discos`e alt sobitub väga hästi minu veregrupiga. Tõsi, kõigepealt pidin kontrollima helisüsteemi korrasolekut, kuna tekkisid teatud kahtlused heli kulgemise loogikas. Siin on madalat ja keskmist, siin on hillitsetust ja poolenisti vabakslaskmist (s.t kontrollitud müra). Aga see kontrollitud müra võtab aeg-ajalt veidra kuju – justkui alamõõdus sümfoonia kerkimas eikusagilt, vaarudes elliptilisi poognaid võttes ning siis välkiirelt ühest stereokanalist teise tormates. Nõukogude ajal seesugust muusikat mängivad artistid ei oleks mitte ainult ansamblite registreerimiskatseid läbinud, vaid oleks pistetud hullarisse. Väga mässuline on see, mida teevad Jim Baker modulaarsündil ning Sarah J. Ritch tšello, kitarri ning elektroonikaga.
5/4 (3.5-4.5)
9/23/2021
Monolog – Rockstar Heaven (2014)
- Sophisti-pop
- New wave
- Soul
- Soft rock
- Chamber pop
- Electronic
- Art pop
Hollandi kolmikut – kuhu kuuluvad vennaksed Bas Lookman ja Ramon Lookman ning Gerrit Elbrink – näikse omavat erinevate muusikaliste maitsete spektrit. Või õigupoolest paletti, millel erinevad värvid omavahel segada ja tundlikuks popiks realiseerida. Pealtnäha on see lihtne pop, aga lihtsa popi maitsekuse määravad ära pisiasjad, et määratleda seda kas lihtsa või lihtsustatuna. Teisisõnu, pealtnäha lihtne – nagu käesolev 8-looline album Humanworkshop`i all – võib ilmneda mitmetahulise ja mitmedimensioonilisena. Lihtsustatud muusika eesmärk ilmselt on naelutada reaktsioonilisi ideid ja kontseptsioone, olles pigem (raha)poliitika kui kunst. Monolog mängib paljude stiilidega, andes neile sädeme meloodiate ja harmooniate ankurdamisega. Eks see ole Bowie-järgne muusika, kus Briti legendi vormilis-tehniline lähenemine on loome aluseks, samas Bowie taotlus inspireerida ja šokeerida on käesoleva ajastu kontekstis mõtte kaotanud. Bowie muusikat ole kriitiliselt nimetatatud ad hoc-popiks, mis laias laastus tähendab, et tegeldud peaasjalikult on vormiga; seda toetav laulukirjutamisoskus on olnud pigem nõrk. Hollandi kolmik paraku ei saa ka ilma banaalsusteta läbi – diapasoon on piinlikust ülendavani, juustuvurrist sfääride muusikani. Ilmselt dünaamika madala ja üleva vahel ongi albumi eesmärk ja sisu.
9/11/2021
Guy Birkin – Bits (2014)
- Drone
- Organic electronica
- Experimental techno
- Electronic music
- Post-classical
- Musique concrète
Nottingham`i tüübi neljalooline üllitis basic_sound-nimelise netileibeli all uurib vähem- ja rohkem põrklevaid rütme, süveneb droonjasse hingeellu ning kaardistab kaasaegse klassika äärealasid. Siin ei peitu läbivat narratiivi, pigem on see juhuslik huvitumine ühest, teisest ja kolmandast (heli)sfäärist. Veider on mõelda, et veel paarkümmend aastat tagasi seesugusest muusikast oleks vaevalt niimoodi mõeldud. Kas seda muusikakski oleks väga peetud, julgen kahelda. Ise julgen vastupidises kahelda – konkreetselt maitsetu EDM ja häbitu Hi-NRG näitel. Ka seesugust saundi on vaja – esiteks inimestel on vajadused (kuigi mitte otseselt muusikalised) ning teiseks on sellel hoiatav tähendus. Kõik muutub ajas, muusikaline tekstuur ja veelgi enam inimeste taju ja arusaam ühe või teise helilise fenomeni osas. Eks omal ajal said industriaalmuusikud laval peksa – on kahtlust arvata, et nendeks olid punkarid, kes ise omaa rust võitlesid väikekodanluse vastu. Irooniline ja paradoksaalne, on ju? Hea album, isegi kui see ei ole meelierutavaim süda eelpoolnimetet plaadifirma kaustas.
1/22/2021
Poon – Poon (2012/2014)
- Avant-blues
- Improvised music
- Noise
- Drone
- Freeformfreakout
- Abstract
- DIY
- Outsider music
- Psychedelic
- Lo-fi
- Bedroom music
Poon. Poon? Poon keda? Poon mida? Poon millega? Poon millal? Tartu müraküllase avangardi üks esindajaid (NE!, Autharktos, Martiini) poob oma debüütalbumil nii et vähe ei ole. Mulle meeldib mõelda, et ta poob tänapäeva popmuusikat, millest siinkõneleja saab mingisuguse aimduse tänu saadetele Muusikanõukogu ja Muusika sinu kõrvadele. See on masendav, mis sealt valdavalt kostub. Rämps. Poptroonika vaimselt mandunutele. Inferioorsus. Inferno. Elutus, viljatus, klišeelikkus, artistlikkuse puudumine, hapnikupuudusesse produtseerimine. Poon'i 16-looline (Trash Can Dance'i kassettversioon sisaldab kahtekümmet lugu, st nelja lisalugu) album kõlab kui vastumürk sellele. Tõmba oksa, raisk! Ja vastumürk mürgile antud kontekstis ei ole mürk. See on puhastav kogemus loomerõõmust, loomise protsessist ja väljalastud esteetilisest purakast. Salvestatud kitarri, harmooniumi, taldrikute-pottidega. Kasutatud arvuti operatsioonisüsteemi salvestusprogrammi, edastamaks ulgu ja sõnumeid alateadvuse piirimailt. Millest olulisim on vist "lase kui leebe tuul/ja keegi ei saa mind takistada". Captain Beefheart potinõude keskel musitseerimas. Heitke see kuradi Ableton Live masterdamisprotsessis kõrvale ja miksige mingi muu programmiga. Isegi Mart Avi viimane album ei ole sellest šabloonsest patust prii, olles tema nõrgim. Ühesõnaga – poodud.
6/07/2020
Kroma – Siin kus lõpeb Maa (2014)
- Kosmische Musik
- Electronic music
- Progressive
- Space music
- Cosmic synth
Viimased uudised Minneapolise-nimelisest linnast Ameerikamaal edastavad, et osa rahvast ei taha enam politseid kui institutsiooni. Oleksime justkui jõudnud valgustatud seisundisse, kus ei oleks vaja ei politseid, kohtuvõimu ega valitsust. Robert Nozick'i klassikalises teoses "Anarhia, riik, utoopia" käiakse välja idee, et sarnaste huvidega inimesed võiksid koonduda kommuunidesse, kuid konfliktide vältimiseks erinevate kogukondade vahel tuleks palgata turvafirmad või mingi sarnane vahendav institutsioon. See peegeldab seda, et inimene on loodusest eemaldunud; konflikte ei suudeta loomuldasa isekeskis lahendada, erinevused on lepitamatuks kasvanud. Ma ei ole kindel, et inimkond oleks hetkel valmis jõuinstitutsioonidest loobuma; ei ole valmis, asemele tuleks üksnes rohkem vägivalda. Küsimus on eskapismis – kuidas põgeneda üksteise eest, kuidas vabaneda humanistlikust õudusest. Inimese kui olendi loomuse ja kui isendi ilu esilekerkimiseks oleks ideaalis vaja olukorda, kus tsivilisatsioon hukkuks ja inimene loodusliku liigina võiks tuhandetes kordades vähem asustada Põhja-Ameerika ja Aasia põhja- ja lõunaosa, Ida-Aafrika murranguala, Amazonase vihmametsa, Mikroneesia ja Paapua paradiislikke kaldaid. Alasid, kus oldaks vastamisi ülekaaluka looduse stiihia ja iluga, mis ühelt poolt annab loodusele võimaluse ja teisalt sunnib inimest keskenduma olulisele, mitte tegelema seinast-seina lolluste ja puudustega (majandusnäitajad, lõputu võlaorjus, tööpuudus, nipsasjade ihaldamine, (kontseptuaalne) ülemõtlemine, ühte ideoloogilisse sohu vajumine ja (ideoloogilised) sõjad, saastatus, drastilised meeleolukõikumised, enesetapud, upsakas egoism, sookvoodid- ja neutraalsus, rassiprobleemid, silmakirjalikkus, vähemused ja põgenikeprobleemid jne). Teisisõnu, kui suudame end kõigest sellest piisavalt distantseerida ja selge pilguga hinnata, siis võime südamerahuga tõdeda, et elame hiiglaslikus vaimuhaiglas. Eksistentsiaalses mõttes – suhestatuna loodusega – on käesolev olukord kõigest agoonia pikendamine. Inimene kui loomaliik peaks lähenema loodusele, peaks muutuma loomalikuks-loomulikuks. Teine võimalus oleks kosmosesse põgenemine, aga seda võimalust ei ole ega tule – mis kuidagi ei korreleeru piletihulga ja -hinnaga, mida Elon Musk'il on õnnestunud ullikestele miljonite eest maha müüa. Märgatavalt odavama ja käegakatsutavama kosmosereisi saab hankida Antti Turpi ehk Kroma muusika vahendusel, mille pealkirjad viitavad varasematele põgenemistele (nt Lem'i "Solaris", Verne'i "20 000 ljööd vee all"). Ainuüksi plaadifirma Trash Can Dance poolt üllitatud kassettväljaande kaas teeb südame soojaks – Mirabilia raamatusarja stiilis kujundatud skafandris eskapist jälgimas ekraanilt iludust nimega Maa. Kõrvuti leibelikaaslaste Trent Hawkins'i ja Day Of The Triangle'iga on Kroma korralikult panustanud teadvuse avardumisse ja puhastumisse-korrastamisse. Tõepoolest, sõna "kosmos" ja ka sõna "kosmeetika" pärinevad etümoloogiliselt ühest ja samast kreekakeelsest sõnast "kónsmos", mis osutab korrastatusele või korda tegemisele. Atmosfääriline korrastatus, mida hoiavad alal pulseerivad (analoog)süntesaatori rütmid ja kaunistavad sünteetilised arengud ülakihtides ja eemal/kaugustes. Hea on olla kosmoses, veel parem lokaalselt kodus. Vaimselt ja füüsiliselt terves kodus.
11/26/2019
P.P. Roy – Watch The Dough Nut Not The Hole (2014)
- Sampledelic
- Plunderphonics
- Lo-fi
- Electro pop
- Acid
- Chilltronica
- Easy listening
- Avant-pop
- Electronic music
- Mood music
12/15/2018
Burdeos – S A U D A D E (2014)
- Techno pop
- Electronic pop
- Ambient pop
- Synth-pop
- Post-disco
11/30/2018
MOnOnOmOnOOtO – 架空の洞 (2014)
- Indietronica
- Art pop
- Electronic
- Alternative
- Ethnotronica
- IDM
- Drone
10/23/2018
Sotra – Wayfarer (2014)
- Kosmische Musik
- Space music
- Post-rock
- Electronic music
- Alternative
- Ambient pop
9/10/2018
Muhr – Nod Your Head Don't (2014)
- Mash-up
- Sound collage
- Mixtape
- Hip-hop
- Rap
- Electronic music
- Remixes
9/07/2018
Go Genre Everything – Ghost Dreamer (2014)
- Krautrock
- Improvised music
- Avant-garde
- Experimental rock
- Psych-rock
- Avant-rock
- Trance rock
- Space rock
- Doom rock
- Drone rock
7/30/2018
Maxim Trianov – A Chance To Remember (2014)
- Improvised music
- Experimentalism
- Avant-rock
- Electronic music
- Guitar ambient
- Post-rock
- Experimental electronica
- Crossover
- Electro-acoustic
6/20/2018
Frank Silver – Invitation To Love (2014)
- Glo-fi
- Chillwave
- Alternative pop
- Indie pop
- Art pop
- Post-pop
- Synth-pop
- Indietronica
5/24/2018
Hundra Fåglar – Svågerpolitik (2014)
- Post-rock
- Art rock
- Chamber rock
- Epic
3/05/2018
Roberto Daglio - Coll.of Coll. Two (2014)
- Yacht rock
- Mood music
- Jazz pop
- Lounge
- Easy listening
12/02/2017
Yoshida Com – Onna No Kanojo (2014)
- Electronic music
- Synth-pop
- Shibuya-kei
- Lo-fi
- DIY
- Electro pop
- Alternative dance
- Acid pop
10/29/2017
FET.NAT – Purple Empereur (2014)
- Alternative rock
- Indie rock
- Improvised music
- Art rock
- Crossover
- Post-punk
- Avant-rock
- No Wave
9/18/2017
Tellimine:
Postitused (Atom)